Umphakathi Ulwisana Nokuthola Ubunikazi Bezindlu Ze-KUC KwaMhlanga
MKHOZI

Namba Skhambe
Mkhozi ngeLesibili mhlaka 7 kuVelabahlinze 2026-ikhasi 1
Kubika uMkhozi

KwaMhlanga: Izindlu zaKwaMhlanga ezakhiwa eminyakeni edlulileko ngeminyaka ka-80s mBuso waKwaNdebele,nezakhiwa yikampani eyayaziwa ngokuthi yi-KwaNdebele Utility Corporation(KUC)sekufike la bonyana abanikazi bazo bathole ubunikazi bezindlwezi. Zakhiwa izindlu yi-KUC zanikelwa abantu njengomnikelo ngemali encani khulu ebizako kunazo zoke beyingaba yi-R30 000.
Abantu abangenako kizo lezindlu ngomnyaka ka-1987 bese bakhona,umraro nento engakhenge bayitjheje kuthola ubunikazi bezindlu. Ikampani yakwa-KUC nayo khenge ithathele phezulu indaba yokukhupha ubunikazi bezindlu zabantu esele bangene ngaphakathi,ngombana kwakuzizindlu ezakhelwe abantu abarhola kancani.
Abaziko ngendaba yezindlwezi bathi umBuso waKwaNdebele ukusukela kuNdunakulu walokha uNomzana uGeorge”Majozi’Mahlangu wakhamba watjhinga enarheni ye-Thayiwani wabawa umBuso wakhona bonyana uzokusisa ngezindlu KwaNdebele,mbala kwabanjalo. Zakhiwa njalo ke izindlu ze-KUC KwaMhlanga “A” kunye neKwaMhlanga”B”. Inengi lazo lizele laphaya KwaMhlanga”B”.
Kuthe ke nasele kungena umBuso weDemokhrasi, abantu baKwaMhlanga ema “B” bathoma bafuna ubunikazi bezindlu,kwathoma ke kwanjesi kwakhulunywa intolwani emini kodwana abantu khenge bamile iimpndo. Kwathoma kwatjhuguluka negama le-KUC Kwaba yiMpumalanga Housing Corporation. Nakhona abaphathi bakhona batjhugululwa mihla namalanga kungaziwa bonyana bobani abaphethe ema-ofisini we-Kandustria.
Angenile amakhansela waKwaMhlanga esikhathini esidlulileko,njalo nakusikhathi samakhetho indaba ye-KUC phele ivuke kwesinye isikhathi kube ngasuthi kuthengwa ngayo amavowudi nabantu phele bathuselwe bonyana bazokukhutjhwa ngeendlini zabo zithengiselwe abanye. USodorobha waKwaMhlanga uNomzana u-V.V Nkosi indaba ye-KUC naye ukhulume ngayo kanengi isikhathi eside bewaphuma kwaMaspalati eThembisile Hani Local Municipality,kodwana ayikho into ayenzako abantu khenge bathole ubunikazi bezindlu ngendlela bekakhuluma ngayo.
Inengi labantu abanikelwa izindlwezi bazithengisile bathutha babuyela eFlaga, abanye sebahlongakala. Bekube nje ubunikazi bezindlu abukanikelwa abaikazi, abanye abanikazi namkha inengi labo babelethi esele bakhulile, begodu akukho la bangaya khona izindlu abakizo makhaya wabo nabentwana babo akukho la bangaya khona. Banengi abantu ekhe bazama ubulelesi ngezindlwezi kodwana babhalelwa, ngombana abanikazi bezindlwezi abahleki ngento engahlekisi.
Mva nje ikhansela laKwaMhlanga ku-ward 32 udade uBathabile Nkosi ubize umhlangano wezindlu zabantu be-KUC njengombana seyatjhuguluka kwathiwa yi-Mpumalanga Economic Growth Agency (MEGA) la kubonakala khona ngasuthi mbala bungabakhona ubunikazi balezindlu emphakathini waKwaMhlanga.
UMkhozi ukhe wakhambela e-ofisini yakwaMaspalati weThembisile elinzinze ngaKwaMhlanga,kula kubonakale khona amaphepha wakwa=MEGA azaliswa mphakathi waKwaMhlanga ukudlulisela kuMaspalati weThembisile Local Municipality bona akhuphe ubunikazi bazo. Endabeni le yezindlu ze-KUC kubonakala i-MEGA ngasuthi izakuhle, indaba seyingaba noMaspalati weThembisile bonyana yena wakhe amakhadi uwadlala njani bonyana umphakathi waKwaMhlanga uhlomule okungekwabo nekwakufanele bakuthole kwakade.
Umzabalazo wokulwela izindlu zaKwaMhlanga ze-KUC zilwelamphakathi we-ma “B” akusiyo indaba yanamhlanjesi. Yindaba yakade ngemvanyana nje kwaka-1994, la kwakunabarholi khona bomphakathi abanjengabo; Nomzana Velaphi Mabogwane, Abie Mashana, Billie Mahlangu, Oupa Sibiya. Kwagcina ngoNomzana uKanyana owathathela abantu iimali ngokuthi batjho ubafunela igqwetha. Ngalesosikhathi kwa-KUC kwakukhona abaphathi abanjengo; Nomzana uSindane kwagcina ngoNomzana uDladladla la kibo-1995.
Mhlamunye kwanjesi kuzaba yinto yeqiniso kungasiyo indaba yamakhetho, njengombana kuza amakhetho nje. Umkhozi uphethe iimtlolo yezindlu ze-KUC esemaphephandabeni la omunye wabatloli bethu boMkhozi watlola khulu ngendaba yezindlu ze-KUC noburholi bakhona,ukufaka phakathi noburholi baKwaMhlanga besikhatheso.
/////////////////////////////////////////////////////////////////////////////
Mkhozi ngeLesibili mhlaka 7 kuVelabahlinze 2026-ikhasi 2
Belafika Ladlula Ilanga La Kuthiwa Khona Akaphume Aphele Amaphandle
Unombhenyani bekabindwa lithuli mhlaka 30 Juni 2026,basitjho bonyana zamajabakude ziyonda akubemakorongamakoro.


UmNyango wezesiPholisa wabekela ngeqadi imali ebalelwa ku-R600m yokuvikela inarha nokuguruzela okungabakhona mhlokho. Lokhu kwakulandelwa siyeleliso esamenyezelwa yihlangano yomphakathi i-March and March bonyana ilanga lomhlaka 30 Juni 2026, woke amaphandle anganamvumo yokuba senarheni yeSewula Afrika aphume aphele abuyele emakhabo.
Abarholi be-March and March bamemezela bonyana amaphandle akaphume aphele kungakafiki ilanga lomhlaka-30 Juni 2026. Amaphandle ekukhulunywa ngawo la, ngilawo anganayo imvumo yokubakhona ngokomthetho eSewula Afrika. Ikulumo ka-Jacinta Ngobese Zuma, Nkosikhona Ndabandaba owaziwa ngo“Phakelumthakathi” kanye noNgizwe Mchunu yokuthi umhlaka-30 Juni akube makorongamakoro. Ikulumo leyo yasilinga abosopolotiki abathize abakuRhulumende weBumbano njengo Khumbudzo Ntshavheni owajama estikini waveza bona akunamuntu ozakubuza omunye ukuthi uliphandle namkha awa. NoMengameli uCyril Ramaphosa wayibeka yakhanya bha indaba yamaphandle bonyana woke umuntu oseSewula Afrika unamalungelo. Nakabuzwa babiki beendaba uMengameli wathi akunamuntu onelungelo lokukhamba abuza abanye abantu bonyana mbala bamaseSewula Afrika na?.
“ Mapholisa kwpahela ekufanele abuze amaphepha wemvumo ebantwini bonyana mbala bala enarheni ngokomthetho namkha ngokuphula umthetho na?”, kukhuluma uMengameli uRamaphosa. Ngevekephelileko uMjaphethe onguNgqongqotjhe emNyangweni wezesiPholisa uSolwazi Firoz Cachalia ubabila bewaqeditjhukela ngabantu abafuna ukuphula umthetho.
Kuyavela bonyana umNyango wezesiPholisa wabekela ngeqadi isamba semali esiyi-R600m ukuphetha woke lomsebenzi wesipholisa. Lokhu kufaka hlangana nokubeka amapholisa eendaweni ezihlukileko zerhwebo. Kwezinye iindawo amajoni bekakhona agadile njengeKapa. Akhenge kubekhona ukuguruzela, ubulelesi obubekhona bube buncani khulu.
Kube njengombana bathembisile abarholi be-March and March bonyana ngekhe kubekhona ukuguruzela. Ngemva komtjhagalo nokurhwanta umrholi we-March and March uNaNgobese wakwaZuma uthe sikhathi sokuthi umnotho ubuyele ezandleni zabantu abanzima eendaweni zabo.
Iimtjhagalo enjengale yomhlaka 30 Juni 2026 ibonakale kizo zoke iimFunda zeSewula Afrika. Kukhona nabanye ababonakale batjhagala bathi bona balwisana nokuthi amaphandle ayaninwa akathandwa la eSewula Afrika. Labo babantu ababonakale batjhagala esiFundeni seKapa. Ntambama kwaphela koke abantu abahlangene ngakho ngomtjhagalo, batjhagalela amaphandle angenazo iimvumo zokuba seSewula Afrika. Kwabonakala begodu bekwezwakala bonyana amaSewula Afrika akhulumile enarheni yoke,bekwezwakala nephasini loke mazombe eendabeni zikamabonwakude.
////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////
Mkhozi ngeLesibili mhlaka 7 kuVelabahlinze 2026-ikhasi 3
Isiyeleliso
Iphephandaba uMkhozi liphephandaba lesiNdebele elithi nange kukhona umtlolo olumelako namkha ukukhuluma kumbi ngomunye umuntu ngaphandle kwesizathu nobufakazi, loyo muntu unelungelo lokufaka umlandu namkha isinghonghoyilo sakhe ngaloyombiko ku: Press Council of South Africa
12 Section “B’ Burnside Island, Office Park410 Jan Smuts Ave, Craighall 2196.
011-484 3618/011 484 3612.
Fax:011-484 3619.
Iposommoya:enquiries@ombudsman.org.za
Isaziso
Iinthombe ezibekwe tjhatjhalazi ku-inthanethi siyaziboleka bese siyatjho bona ziinthombe ezibolekiweko, akusizo iinthombe zethu. Ngaphandle kweenthombe zabentwana ababulanzi namkha abantu ababulanzi ngekhe sizisebenzise iinthombe ezinjalo. Iindaba zethu esizitlolako ezinye zazo ziindaba ezisepepeneneni ngokweemthombo ethembekileko yeendaba. Nakho lokho siyakuveza asikufihli nange indaba kungasiyo yethu. Iziko leendaba lisebenza njalo, ngokufaka neminye iimthombo yeendaba. Akusiwo umlandu ukubolekisa ngenye indaba namkha ukudlulisa umbiko kwelinye iziko leendaba nange umthombo loyo uthembekile. Yoke indaba namkha umbiko okungasikho kwethu siyaveza bonyana msebenzi kabani, asenzi kwangasuthi msebenzethu.
Umkhozi utloliswe njengephephandaba elitlola iindaba ngesiNdebele. Sivikela abentwana abangaphasi kweminyaka elitjhumi nekhomba, abachwalileko, iindwala, nokuveza iinthombe zabo nabangakghoni ukuziphendulela njengabongazimbi ngaphandle kwesizathu. Siyakukhandela ukuthatha iinthombe endaweni la kungakafaneli khona ngaphahndle kwemvumo. Ungathumela imibono nokuthi singenzanjani ncono ephephandabeni uMkhozi.
Siyatholakala ku:
2942 Kwagga “C”
Kenang Security Building
Empumalanga 0458.
0732068645
———————————————————————————————-
Mkhozi ngeLesibili mhlaka 7 kuVelabahlinze 2026-ikhasi 4
UMaspalati WeThembisile Utlikitle Isivumelwano Sezemidlalo

Ngesandleni sokugoma: UNomzana Dumisani Mahlangu Mphathi weThembisile Local Municipality, ukhuluma ngesivumelwano esiphakathi kweThembisile kanye nesiqhema sebholo erarhwako edlala emazingeni aphezulu we-Betway Premiership i-TS Galaxy.
Kubika uNomhlekhabo
Kwaggafontein: Itatawu lzemidlalo KwaMhlanga i-Solomon Mhlangu Stadium iqaleka kulitatawu elizabe limajadujadu nakuthoma umnyaka omutjha wezemidlalo yakwa-Betway PSL 2026/27. Lokhu kubonakale ngesikhathi uMaspalati weThembisile nakatlikitla isivumelwano phakathi kwesiqhema i-TS Galaxy edlala esigabeni se-Betway Premiership.
Isivumelwano siveza bonyana isiqhema se-TS Galaxy sizokudlala eminye yemidlalo yaso etatawini lezemidlalo i-Solomon Mahlangu Stadium KwaMhlanga. Njenganje,kuqinisekiswe imidlalo emihlanu ngethemba lokuthi eminye ingahle ilandele. Ngokuya koMphathi wakwaMaspalati uNomzana uDumisani Mahlangu, lokhu kuyincenye yokuthi umphakathi weThembisile ubenendima oyidlalako ekuthuthukisweni komnotho woMaspalati lo.
Inengi labantu abahlala ngaphasi kwakaMaspalati weThembisile abasebenzi, ukubakhona kwemidlalo yebholo erarhwako kula bathola ukhona ithuba lokuthengisa iimkhiqizwabo. Abathengisa ukudla nabarhweba ngeendawo zokulala nokhunye bahlomula nakunje. Isiqhema sebholo erarhwako esidlala esigabeni sokuthoma ku-PSL ngaphasi kweMotsepe Championship i-Casric Stars saziwa khulu ngokudlala kiletatawu laKwaMhlanga. Ukuba khona kwe-Casric Stars kanye TS Galaxy kutjho ukuthumba ebantwini baKwaMhlanga namaphethelo kanye neThembisile yoke.
Okhunye okuhlongozwako liphaliswano lamnyaka woke le-Premier’s Cup khona ngesiFundeni seMpumalanga, phakathi kweenqhema ezilandelako zeMpumalanga; The Bees, Kruger United, TS Galaxy kunye ne-Casric Stars. “Umnqopho wokuletha imidlalo eSolomon Mahlangu Stadium kuveza amathuba womnotho bonyana abantu bekhethu badlale indima ekwakheni umnotho ngaphasi kwakaMaspalato lo”, kutjho uNomzana Dumisani Mahlangu uMphathi wakwaMaspalati weThembisile.
////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////
Mkhozi ngeLesibili mhlaka 7 kuVelabahlinze 2026-ikhasi 5

Mkhozi ngeLesibili mhlaka 7 kuVelabahlize 2026-ikhasi 6
Buyancipha Ubulelesi ESiyabuswa
Siyabuswa: Ngemva komhlangano omkhulu womphakathi owabakhona eSiyabuswa ngomnyaka ka-2024, la umphakathi waveza khona amazizo wawo ngebanga lokwanda kobulelesi. Kilomhlangano umphakathi waveza ukungakaphephi endaweni yeSiyabuswa ngawo woke umhlobo wobulelesi ongacabanga ngawo; ukukata namkha ukugagadlhela ngokomseme,ukudlelezela amakhaya ngokuwangenela ebusuku, ukubamba ikunzi, ukwetjiwa kweenkoloyi nefuyo.
Kuqalwe butjha ubujamo endaweni yeSiyabuswa solo kwaba nomhlangano loya ngomnyaka ka-2024. Ngokuya kwabantu abathize umhlangano loyo uthomile ukuthela iinthelo ezihle, njengombana kuyabonakala bonyana ubulelesi obunengi behlile,nanyana behlile kodwana indaba yokwetjiwa kweenkomo yona isakhamba phambili. UNomzana William Kabini osebenzisana nesipholisa sendawo kanye nomphakathi weSiyabuswa naye ulila uyazithulisa nakakhuluma ngobulelesi oburhageleko bokwetjiwa kweenkomo.
Omunye ofakaza ngokwehla kobulelesi khona eSiyabuswa nguNomzana William Ntuli, naye ufakazela indaba yomhlangano ka-2024 owaba yipumelelo emphakathini weSiyabuswa njengombana kubonakala ubulelesi behlile nje, kodwana ukwetjiwa kwefuyo kurhagele khulu kwamambala ukufaka hlangana neendawo ezakhelene neSiyabuswa. Nokho akwaziwa bonyana ukwetjiwa kwefuyo lokhu ngokuhlotjwaniswa nokuwela kwengoma la inyama yekomo ifuneka khona khulu ingoma nayigoduka ngebanga lokuhlaba, asikho isiqiniseko esinjalo mbuzo nje abantu abazibuza wona.
////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////
Mkhozi ngeLesibili mhlaka 7 kuVelabahlinze 2026-ikhasi 7

Mkhozi ngeLesibili mhlaka 7 kuVelabahlinze 2026- ikhasi 8
Kukhulunywa Ngamaphandle Ayi-25 000 Ngaphakathi Kwamajele WeSewula Afrika

Isithombe sokubolekwa: Umhlonitjhwa uDorhodera Pieter Groenewald nguNgqongqotjhe emNyangweni wezokuHlomeleliswa kweSimilo uveza ukuthi umNyangwakhe lo sele uneembotjhwa ezinengi khulu ezimaphandle, selafisa bonyana kwanga zingayokudosela emakhabo kwanjesi.
Iimbalobalo ziveza bonyana umNyango wezokuHlomelisa KweSimilo umumethe amaphandle ayi-25 000 azimbotjhwa la emajele weSewula Afrika. Lezi ziimbotjhwa ezabotjhwa la enarheni yeSewula Afrika ngebanga lobulelesi obuhlukeneko nobuyingozi. Kilendaba kukhulunywa ngeembotjhwa ezabotjhelwa la ekhaya ezigoma kathathu ngelanga begodu zigoma ukudla okwazisako ngokwelungelo lazo,nokubukela umabonwakude nabaledlhileko. Okungakaziwa yindana yokuthi inarha ngayinye ineembotjhwa ezingaki,kodwana okwaziwako kuthiwa ziimbotjhwa eziyingozi khulu.
UNgqongqotjhe womNyango lo umhlonitjhwa uDorh. Pieter Groenewald uthi uhlongoza bonyana iimbotjhwezi zibuyele emakhabo ziyokudosela khona iingwebo zazo,kodwana uyabhalelwa ngebanga lokuthi khathesi umthetho uthi akukafaneli iimbotjhwa ezibotjhelwe eSewula Afrika ziyokudosela iingwebo zazo emakhabo la zibuya khona,kufanele zidosele khona enarheni le yeSewula Afrika.
Ngokutjho kwakaNgqongqotjhe kusafanele atlame uMthetho-Mlingwa ukhambe nawo uyokuhlolwa ziimFundezi zoke neenhlangano zomphakathi, kanye namakomidi wePhalamende bese khona udluliselwa ukutlikitlwa ubemthetho ozeleko wePhalamende. Ngemva kwalokho ke woke umuntu obotjhwele eSewula Afrika angasuswa kilenarha ayokudosela ekhabo la avela khona.
Iimbotjhwa zeSewula Afrika zidla ababhadeli bomthelo imali enengi khulu ngelanga, nakubalwa nazo iimbotjhwa zangaphandle. Okhunye okuncono okuvelako iimbotjhwa mva nje lezi esele zigwetjiwe zifundiswa amakghono womsebenzi wezandla. Lokhu kufaka hlangana ukubaza namkha ukusebenza ngeplanka, kuyavela bonyana ezinye zifundiswa ukubhaga umgadango njengombana umNyango ungasathengi umgadango nje.
Ngakwelinye ihlangothi umBuso unikela woke umuntu osibotjhwa esigwetjiweko ithuba lokufunda. Kukhona iimbotjhwa eziphuma zimagqwetha, ezinye ziphuma zibandulelwe ukufundisa eenkolweni zomBuso. Koke lokho yimali yababhadeli bomthelo bamaSewula Afrika, ngombana iimbotjhwa nazo zinamalungelo. “Kwanjesi sikhathi sokuthi iimbotjhwezi ezimaphandle ezabotjhwa enarheni yeSewula Afrika zibuyele emakhabo, ziyokudosela iingwebo zazo eenarheni zemakhabo”kuveza uNgqongqotjhe umhlonitjhwa uDorh. Pieter Groenewald. Umthombo weendaba: SABC/////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////
Mkhozi ngeLesibili mhlaka 7 kuVelabahlinze 2026-ikhasi 9

Mkhozi mhlaka 7 ngeLelesibili kuVelabahlinze 2026-ikhasi 10
UmNyango WezeFundo ELimpopo Usebenzisa Ihlelo Lezobuchwephetjhe Ukutlolisa Abafundi Eenkolweni

USomkhandlu wezeFundo esiFundeni seLimpopo umhlonitjhwa uMavhungu Lerule Ramakhaya ukhuluma ngendaba yokutlolisa ngehlelo lezobuchwephetjhe eenkolweni.
Polokwane: UmNyango wezeFundo esiFundeni seLimpopo uvule ihlelo elitjha lokutlolisa abafundi ngokusebenzisa ubuchwephetjhe la abafundi basebenzisa khona iimfoni namkha amakhomphyutha nabafuna iinkhala zokufunda eenkolweni. Kilendaba kukhulunywa ngeenkolo ezingaphasi kwesiFunda seLimpopo eenkolweni zomBuso.
Ihlelweli sebe lithomile ukusebenza belavulwa nguNdunakulu weLimpopo uDorhodera Phophi Ramathuba, la aveze khona bonyana isiFunda sedorobheni leGauteng kade sathoma ukusebenzisa ihlelo elinjengaleli. Ngesikhathi sokutlolisa abafundi,nakufika isikhathi sokutlolisa abafundi akusatlhogeki bonyana bayokujama eenkolweni umjejekazi ongapheli kanye nababelethi babo. “Ababelethi abanganazo iintlabagelo bangavakatjhela i-ofisi ne-ofisi emNyangweni wezeFundo ngokuhluka kwesiyingi”, kutjho umhlonitjhwa uPhophi Ramathuba uNdunakulu weLimpopo.
Ihlelo elinjengaleli lathoma ukubonalala esiFundeni seGauteng la abafundi batloliswa khona ngehlelo lesimanje lezobuchwephetjhe. UmNyango lo wezeFundo esiFundeni seLimpopo uhlele ukuthoma ngo-Grade R, Grade 1 kunye no Grade 8. Lokho kutjho bonyana ababelethi babentwana kilesiFunda ngekhe basabonakala barhabele ukujama umjeje batjho bayokutlolisa abentwana. Into ekufanele yenziwe babelethi kwanjesi, kusebenzisa ikhomphyutha namkha babawe umuntu onelemuko lekhomphyutha abasize.
UmNyango ubawe ababelethi ngalelihlelo bonyana isikhahti nasele sifikile sokutlolisa abentwana babo bekutholakale badobha umraro ngalehlelo elitjha,kuzakufuneka ababelethi bavakatjhele enye nenye i-ofisi yomNyango wezeFundo kulapho bazokusizakala khona simahla ngokusebenzisa iintlabagelo zomBuso. UMnyango lo wezeFundo uthi ababelethi ngekhe kusaba yindaba yokujama umjeje omude,okuzokwenzakala yindaba yokuthi umNyango lo njalo nakufika isikhathi sokutlolisa abafundi abatjha eenkolweni uzokumemezela. Nakhu okufunekako kumbelethi nakayokutlolisa umntwanakhe;
- Isitifikeythi somntwana samabeletho.
- Abomazisi babalethi.
- Incwadi efakazela ubunikazi bendawo la umntwana ahlala khona.
- Ikhadi lomjovo.
NgokomNyango wezeFundo eLimpopo igadango elinjengaleli litjho ukungasasebenzisi amaphepha azaliswako abekwe ndawana,namkha ukuthwathwaza amabizo wabentwana abanengi berhelo elingapheliko. Koke kwanjesi kuyofakwa ngehlelo lobuchwephetjhe,la kuzaliswa khona amaforomo angaphakathi kwekhomphyutha, umbelethi uzakutjho ngomntwanakhe ufuna ayokufunda kusiphi isikolo esiseduze naye. “Umuntu nakaphethe umaliledinini wesimanje kunye namadatha uyakghona ukungena afake isibawo sakhe sokufunda nanyana kusiphi isikolo”, kubika uSomkhandlu wezeFundo eLimpopo umhlonitjhwa uMavhungu Lerule Ramakhaya.
////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////
Mkhozi NgeLesibili mhlaka 7 kuVelabahlinze 2026-ikhasi 11
I-DA Ibhale Ukuba Yincenye Yekulumo KaSodorobha We-Govan Mbeki
Isithombe sikankhethani we-DA ngaku-Govan Mbeki Local Municipality uNomzana James Masango.

Kubika Ihlokohloko: Secund Ihlangano ye-Democratic Alliance(DA)ibhale ukuba yincenye yekulumo kaSodorobha we-Govan Mbeki Local Municipality. Lokhu kuvele ngesikhathi uSodorobha ikhansela umhlonitjhwa uNhlakanipho Zuma nakathula isabelomali sedorobha le-Govan Mbeki somnyakamali ka-2026/2027 mhlapha nje, ngale ngesiphandeni se-Gert Sibande esiFundeni seMpumalanga.
Ngokuya kwaka Nomzana James Masango we-DA nongungikhethani wayo kuledorobha, uthi kunezizathu ezenze bonyana bangabi yincenye yekulumo kaSodorobha begodu lomtjhono ophethe uMaspalati lo we-Govan Mbeki abe akutlhogali bonyana kungaphasiswa isabelomali senga uMaspalati unemali kanti ugajwe ziintjhijilo ezinengi khulu.
Okhunye okuvezwa yihlangano ye-DA ngokutlolwe phasi, kuyavela bonyana iinsetjenziswa ezifaneleko kuyabhala bonyana zithunyelwe emphakathini, kodwana ngapha kusamenyezelwa isabelomali. Okhunye ihlangano ye-DA elila ngakho kuMaspalati we-Govan Mbeki nginakhu okulandelako;
- Ukungathunyelwa kweensetjenziswa emphakathini kaMaspalati lo.
- Ukutkhogeka kwamanzi.
- Ukungalungiswa kwamaphayiphi avuzako.
- Ubukhohlakali obukhona ngaphakathi kwakaMaspalati.
- UMaspalati ongaziphenduleli.
- Ukungavuseleli nokuthuthukisa umnotho kiloMaspalati.
Ngaphambi kwekulumo kaSodorobha kuvela bonyana ihlangano ye-DA kheyezwana amandla nomBusohlanganyela we-ANC, la i-DA ibonise ukungabuthembi uburholi bukaSodorobha we-Govan Mbeki Local Municipality,kwayiwa kumavowudi. Iimphumela yakhamba yaba nje; ihlangano ye-DA yathola amavowudi ayi-22, kwathi ihlangano ye-ANC yathola amavowudi ayi-27.
USodorobha we-Govan Mbeki Local Municipality umhlonitjhwa uNhlakanipho Zuma uthi abe akarareki ngendlela ihlangano ye-DA yenza ngayo. “Yoke into esiyenzako kiloMaspalati ihlangano ye-DA iyanyefula”kutjho uSodorobha umhlonitjhwa uNhlakanipho Zuma.
////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////
Mkhozi ngeLesibili mhlaka 30 kuVelabahlinze 2026-ikhasi 12

Umkhiqizo kamma uNaHlalithwa ekhrosini KwaMhlanga
Office No: 2 Behind Sunny Shopping Centre,
KwaMhlanga Plaza
0796697907
Mkhozi ngeLesibili mhlaka 7 kuVelabahlinze 2026-ikhasi 13
Ukutlhogonyelwa Kwemvelo

Ukwemba imayini engasasebenziko
Isithombe esingenzasi ngese-Legal Resource sibonisa ukuguguleka kwehlabathi


Isithombe se-News 24 ukwemba imayini engasasebenziko ngikho lokhu okwenzakalako
Umnotho weSewula Afrika ulahlekelwa yimali engabalelwa ku-R70b ngebanga labantu abaziwa ngokuthi “MaZamazama”. AmaZamazama babantu abemba iimgodi la bekukhona imayini yakade engasasebenzi beyavalwa. Kukhulunywe khulu ngendaba yamaZamazama eendabeni zemirhatjho nakibomabonwakude bonyana abantwaba bavula butjha iimgodi yeemayini ezingasasebenziko bagubhe amatje wedayimani, isiliva namkha irhawuda.
Isenzo esinjengalesi sibonakala senzakala eemFundeni ezithize zala eSewula Afrika singazibala; isiFunda seGauteng, Mpumalanga, eTlhagwini Tjingalanga, Limpopo kunye neFreystata. Iindawo ezibonakala zitshwenywa maZamazama ngilezi ezilandelako; Stilfontein, Randfontein, Krugersdorp, Benoni, Boksburg, Rustenburg, Johannesburg CBD, Orkney, Witbank, Barberton, Burgersfort, Steelpoort, Welkom kunye ne-Bergnek esePolokwane esiFundeni seLimpopo.
AmaZamazama ngokujayelekile agubha umgodi otjhingaphasi la bekuyimayini khona kula ibhoduluko lisilaphazeka khona, begodu nabo kwabona ipilwabo ibasengozini. Kunengi ke okuqalene namaZamazama ngaphakathi emgodini okungabayingozi namkha kubehlele okhunye ngilokhu okulandelako;
- Kungenzeka baselapho ngaphakathi bawelwe lilitje namkha amatje ababulale.
- Amanye amaZamazama ayahlongakala ngebanga lokutjhisa ngaphakathi emgodini nakulihlobo ngamazinga wokutjhisa.
- Ihlabathi iyaguguleka.
- Nasele balwa bodwa imizi eseduze nabo ibasemrarweni ngombana kuhlongakala abantu abanganamlandu nabadumuzanako.
- Indawo la kwembiwe khona umgodi wemayini ibayingozi emphakathini nayingakavalwa.Ngesinye isikhathi wona amaZamazama la ngiwo angenela imizi yabantu ngobumnyama bahlome ngeengidi bebagcine bagagadlela beengubo.
UmBuso weSewula Afrika njalo uhlala ubopha amaZamazama ngombana uthi ukwemba imayini engasasebenzi kukuphula umthetho, kodwana alisi bekube nje. Abantu abamaZamazama abasolelwa khulu ngilaba abavela enarheni ye-Lesotho kanye neMozambikhi ngomukhgwa wokwemba iimgodi yezimayini esele zavalwa kade. ////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////
Mkhozi ngeLesibili mhlaka 7 kuVelabahlinze 2026-ikhasi 14

Mkhozi ngeLesibili mhlaka 7 kuVelabahlinze-2026 ikhasi 15
Mkhozi Namba S’khambe

Siragela phambili ngokuthuthukisa ilimi lesiNdebele ngokulitlola phasi neencwadini. Kukhona abalithuthukisa ngomvumo, abanye ngemirhatjho njalo njalo. La kwaMkhozi silithuthukisa ngokutlola phasi iindaba, kungaba ziindaba zomphakathi, zenarha yoke zombelele namkha zephasi loke zombelele okusalako sithuthukisa isiNdebele ngokusitlola phasi.
Njengombana sitlola ilimi lesiNdebele nje, manengi amagama esingawaziko, begodu manengi amagama esiwaziko abanye abangawaziko. Ukuthuthukiswa kwelimi kutjho bonyana woke umuntu ufunda akhamba asendleleni. Nasifuna bonyana ilimi lithuthuke asinikeleni ithuba woke umuntu ofuna ukudlala indima elimini lesiNdebele, kungabikhona lo ekuthiwa batjho ngumakhonya elimini lesiNdebele.
IsiNdebele sitlhayela khulu bakwethu ngezinto ezinengi, kunamagama amanye owabonako bonyana la akusiwo. UMkhozi wakhe watjho ngamagama weenyanga zesiNdebele bonyana akusiwo, ngebanga lokuthi akanembi. Ngokutjho njalo liyafuneka irhubhululo lamagama wesiNdebele ekungiwo anembako, lawa akhona njenganje awa, akusiwo ngaphandle kwegama loMhlolanja. Amanengi wakhona ngisatjho bonyana awa, akusiwo.
Ngiyavuma bonyana kufanele sikhulume ilimi linye elingakatjhigami sikhulume ilimi elihlelekileko, kodwana nakhona kuqakathekile bona singalahlani ngombana sithi sifuna ukukhuluma ilimi elihlelekileko. Banengi abantu abazi ilimi lesiNdebele abangekho ekorweni yokurhatjha. Abantu abanjalo ningabalahli, kufanele bonyana nibabambele eduze. Asingakhohlwa bonyana amaNdebele ahlukile kukhona aphuma eendaweni ezihlukileko ngokubiza amagama nokwazi izinto ezithize manqophana nelimi.
Owaziko akatjele ongaziko, akungathi lo owaziko naye kokhunye alahle isitjhaba ngombana usaba bonyana kuzakuthiwa akazi. IsiNdebele njengelimi silele ebantwini abalapha phasi ebhudwini, kulapho kuzele khona isiNdebele esine-oli esitlhoga ukuphoritjhwa siphazime. Soke sisepini yokuthuthukisa ilimi lethu isiNdebele, asisizaneni sicobelelane ilwazi lokuya phambili. Kungabi kwamdlasakhe ngokufuna ukubukwa ngelimi. Thina kwaMkhozi sithuthukisa ilimi lesiNdebele, umnqopho akusiyo indaba yokufuna ukubukwa kodwana yindaba yokufuna bonyana isiNdebele sikhule sifane namanye amalimi.
Nange kukhona umuntu ophethe isiba elibovu lokutlola, kodwana ogade ukuthola iimtjhapho malungana nelimi, loyomuntu ngimzwela ubuhlungu ngombana unamehlo kodwana akaboni. Ilwazi lakhe uliqeda endaweni engakafaneli ngokufuna ukubona iimtjhapho yabanye. Umntwabantu loyo nange asibiza sibatloli bakwaMkhozi asiyelelise bona singenzanjani ncono naye angahlomula nathi singahlomula, kunokufuna ukuba ncono kunomunye. Yinto esibulalako leyo simaNdebele ukufuna ukuba ncono kunomunye, namkha ukufuna bonyana into ivele ngawe kungasi ngomunye. Thina la kwaMkhozi asifuni ukubukwa,ngombana ukubukwa ngekhe kusisize ngalitho,ngekhe kusibhadele. Thina la kwaMkhozi sifuna ukusebenza nabafuna ukusebenza. Sikhona njalo ngeLesibili.





