August 22, 2026 Iindaba ze-Mkhozi ngilo kwaphela iphephandaba elizijameleko lesiNdebele ledijithali leSewula Afrika.
BREAKING
Umphakathi We-Joburg Metro Ulila Ngokutlhoga Kwamanzi
Iindaba

Umphakathi We-Joburg Metro Ulila Ngokutlhoga Kwamanzi

Mkhozi News August 17, 2026 12 min read
Spread the love

Image Not Found
Image Not Found

Umphakathi we-Joburg Metro ubile waqeditjhukela ngebanga lokutlhoga amanzi wangena eentradini

MKHOZI

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili Mhlaka 18 KuRhoboyi 2026-ikhasi 1

Namba Skhambe
Isithombe sokubolekwa: Umphakathi we-Joburg Metro uphume watjhagala ngebanga lokutlhoga amanzi

Johannesburg:  Uphume ngobunengi umphakathi we-Joburg Metro utjhagalela ukungatholi amanzi. Abanye abahlali ngaphasi kwe-Joburg Metro bathi sekuziimveke ezimbili bangatholi amanzi ngaphasi kwakaMaspalati lo. Abahlali babonakale baphethe iingubhu zamanzi ezinganalitho,amabhodlelo anganalitho,nemitlolo etlolwe bonyana abahlali bafuna amanzi.

IMelville,Braamfontein,Westdene,Emmarentia,Coronation kunye neWstbury ngezinye zeendawo ezithintekako endabeni le ekukhulunywa ngayo. Lawa ngamanye wamadorojana angaphasi kwe-Joburg Metro atlhaga nagamanzi. Abahlali namkha iimphakathi ethinta amadorojana la abalwa ngehla,abahlali bathi batjho sebakholiwe nguMaspalati ongabatlhogomeli ngabanga lokutlhogeka kwamanzi.

Amadorojana la alila ayazithulisa ngebanga lokutlhoga amanzi ngaphasi kwakaMaspalati we-Joburg Metro. Abanye baveza bonyana ziimveke ezimbli banganamanzi. Okwenzakalako njenganje iimndeni enamalunga agulako nasele alupheleko idosemhlweni ngokutlhoga amanzi kiloMaspalati.

UMaspalati we-Joburg Metro uthi selathumele iinlori ezithutha amanzi bonyana zinikele iimphakathi okungiyo ethintekako endabeni le yokutlhogeka kwamanzi. Eminye imindeni emphakathini iveza bonyana seyithomile ukuthenga amanzi,ngombana kubonakala kubudisi ukuragela phambili ngepilo ngaphandle kwawo.

Abanye babalabala ngokuthi izindlwana zokuphumela zifuna amanzi, kufanele basebenzise amanzi,alo ke nakangekho kubamraro nabentwana napa nabo bafuna amanzi. Yeke ke sizathu esinjengalesi esenze bonyana abahlali nomphakathi ngaphasi kwe-Joburg Metro bebathathe isiqunto sokutjhagala bangene estradini baveze ukutshwenyeka kwabo njengombana banganamanzi nje.

Ngokuya kwe-Joburg Metro amaphayiphi wamanzi akhambisa amanzi asetjenziswa yi-Rand Water madala begodu selaphelelwe sikhathi,ngikho indaba yamanzi imraro kangaka mva nje. Abahlali baveza bonyana kwesinye isikhathi iinlori zamanzi azibikhona nokuba khona. Kulapho ke bakhupha imali yokuthenga amanzi ngombana iinlori zamanzi zingekho,lezi uMaspalati athi batjho zikhona.

////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 18 kuRhoboyi 2026-ikhasi 2

UMengameli Weensebenzi Zekhwitjhini  Uthi kunengi Okusafanele Kwenziwe

Isithombe esibonisa iinsebenzi zekhwetjhwini

Umma uPinkie Mashiana wathoma ihlangano yeensebenzi zekhwitjhini eyaziwa ngokuthi yi-United Domestic Workers of South Africa (UDWOSA) ejamele woke umuntu osebenza ngekhwitjhini. Nakakhuluma nabeendaba zakwa-SABC, bambuze ngomtjhagalo wabantu bengubo ka-1956 bonyana ukhona umehluko bekube nje na”.

Nakaphendulako umma uPinkie uthi, iye khona batjhagala abomma balwela bonyana umuntu onzima angaphathi udompasi loya wakade obudisi. Umma uPinkie Mashiana uthi nanyana kunjalo,kodwana nanamhlanjesi kusekhona abantu bengubo abasebenza ama-awa amade kodwana abarholi litho. Kuyabonakala bonyana kunabantu bekhethu abagoma kusale,kodwana abafuni ukubhadela iinsebenzi zabo ezibasiza ngendlini la bahlala khona.

Kubonakala abantu abanzima esithi ngebekhethu,kungibo abatlhagisa iinsebenzi zabo ezisebenza ngezindlini zabo ngokungabhadeli. “Nange iinsebenzi zangekhwitjhini zingasikima zilungise koke okonakeleko kungalunga yoke into’,kutjho umma uPinkie Mashiane uMengameli we-UDWOSA. Ngokuya kwakamma uPinkie, umuntu osebenza ilanga linye kufanele arhole imali eyi-R500 nakaqedako kungasi-R250.

Kuyavela bonyana boke laba abaqhatjhe iinsebenzi zekhwitjhini abalandeli umthetho wezabaSebenzi. Koke lokhu kubonakala khulu kubaqhatjhi babantu abanzima,nalaba abamhlobo wamaNdiya. Kuvela bonyana kwanjesi abomisisi abanzima ngibo abatlhagisa iinsebenzi zabo ezisebenza ngekhwitjhini zabodade abanzima njengabo.

Kukhe kwavela bonyana abanye abomisisi abanzima indlela ababambi ngayo bakhiyela neencandisi zabo,benzela bonyana iinsebenzi zabo zingebi ukudla okubekwe ngaphakathi kwesicandisi. Iinsebenzi ezinengi zemakhwitjhini ezisebenza ebantwini abanzima zibika itjhirho yodwa yokusebenza umuntu onzima ngaphandle kokubhadelwa.

Nanyana ingaveli kuhle beyikhanye bha! bonyana koke lokhu  kwenziwa baqhatjhi babantu abanzima,kodwana iqiniso liyaziwa bonyana baqhatjhi abanzima abatlhorisa iinsebenzi zabo zangekhwitjhini esikhathini esinengi.  Ngokuya kwakamma uPinke uthi kunengi ekusafanele kwenziwe kilekoro.///////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 18 kuRhonboyi 2026-ikhasi 3

Isiyeleliso

Iphephandaba uMkhozi liphephandaba lesiNdebele elithi nange kukhona umtlolo olumelako namkha ukukhuluma kumbi ngomunye umuntu ngaphandle kwesizathu nobufakazi, loyo muntu unelungelo lokufaka umlandu namkha isinghonghoyilo sakhe ngaloyombiko ku: Press Council of South Africa

12 Section “B’ Burnside Island, Office Park410 Jan Smuts Ave, Craighall 2196.

011-484 3618/011 484 3612.

See also  UMengameli Weensebenzi Zekhwitjhini  Uthi kunengi Okusafanele Kwenziwe

Fax:011-484 3619.

Iposommoya:enquiries@ombudsman.org.za

Isaziso

Iinthombe ezibekwe tjhatjhalazi ku-inthanethi  siyaziboleka bese siyatjho bona ziinthombe ezibolekiweko, akusizo iinthombe zethu. Ngaphandle kweenthombe zabentwana ababulanzi namkha abantu ababulanzi ngekhe sizisebenzise iinthombe ezinjalo. Iindaba zethu esizitlolako ezinye zazo ziindaba ezisepepeneneni ngokweemthombo ethembekileko yeendaba. Nakho lokho siyakuveza asikufihli nange indaba kungasiyo yethu. Iziko leendaba lisebenza njalo, ngokufaka neminye iimthombo yeendaba. Akusiwo umlandu ukubolekisa ngenye indaba namkha ukudlulisa umbiko kwelinye iziko leendaba nange umthombo loyo uthembekile. Yoke indaba namkha umbiko okungasikho kwethu siyaveza bonyana msebenzi kabani, asenzi kwangasuthi msebenzethu.

Umkhozi utloliswe njengephephandaba elitlola iindaba ngesiNdebele.  Sivikela abentwana abangaphasi kweminyaka elitjhumi nekhomba, abachwalileko, iindwala, nokuveza iinthombe zabo nabangakghoni ukuziphendulela njengabongazimbi ngaphandle kwesizathu. Siyakukhandela ukuthatha iinthombe endaweni la kungakafaneli khona ngaphahndle kwemvumo. Ungathumela imibono nokuthi singenzanjani ncono ephephandabeni uMkhozi. 

Siyatholakala ku:

2942 Kwagga “C”

Kenang Security Building

Empumalanga 0458.

0732068645

———————————————————————————————-

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 18 kuRhoboyi 2026-ikhasi 4

Ihlelo Lokuqhatjha Uthitjhera Ngokuqala Ukuziphatha Kwakhe La Abuya Khona Ngokwesikopilo Yakhe

Ngesikhathi esizako umBuso uzokwenza kubenzima ukuqhatjha uthitjhera. Angekhe kusaba yindaba yokubizelwa ihlokghono namkha ikulumopendulo, kodwana sekuzofakwa nokuziphatha kwakathitjhera loyo la abuya khona. Esikhathini esidlulileko isikolo besibiza uthitjhera loyo sekabuzwe lokho nalokho,kodwana nje ngathi kuzobabudisi.

Nangabe uthitjhera ubiziwe esikolweni esithize,kwanjesi isikolweso sizokufuna ukwazi boyana akanamlandu wokukata namkha wokukhwatjhalaza abentwana besikolo namkha abantu bengubo. Ukuziphatha kumbi kwabanye babothitjhere sekwenze bonyana umBuso utlhogomele ukuqhathjwa kwakathitjhera esikolweneso.

Amalanga la kukhulunyiswa irejista yokuziphatha kwabothitjhera, emumethe boke abothitjhere abaziphethe kumbi ngokukata,ukukhwatjhalaza abentwana besikolo namkha abantu bengubo. Ngokuya kwe-SACE okungiyo etlulise woke amabizo wabothitjhere abafundisa eenkolweni zomBuso eSewula Afrika,itlame irejista namkha incwadi emumethe amagama wobothitjhere abangaziphathi kuhle.

Njenganje i-SACE inikelwe iinyanga ezilikhomba bonyana iqede ukuhlanganisa amabizo wabothitjhere abangaziphathi kuhle,ibafake kulerejista ekukhulunywa ngayo. Udade wakwa-SACE uNomarashiya Caluza uthi abothitjhere bafana nababelethi. Uthitjhere ubambelethi esikolweni,ngamanye amagama ujamela ukubanguthitjhera bekabembelethi womntwana amfundisako.  Okhunye okuvelako yindlela abafundi abambatha ngayo, la bambatha khona iinketi ezibanghanghako,aboyhitjhera bembaji bebavukwe madlharuma. Nalapho i-SACE ithi lokho akungabi sizathu sokuthi abothitjhere basome abentwana besikolo.

Kuvela bonyana iSewula Afrika iyoke inabothitjhiere ayi-40 000 njenga nje abazitlolise ngaphasi kwe-SACE. Njenganje Kusalindelwe iinyanga ezilikhomba bonyana i-SACE iqede ngamabizo wabothitjhere esele bafakwe encwadini le ekukhulunywa ngayo.

////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 18 kuRhoboyi 2026-ikhasi 5

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 18 kuRhoboyi 2026-ikhasi 6

Likhuphukile Godu Inani Labantu Abangasebenziko ESewula Afrika

Likhuphukile godu inani labantu abangasebenziko eSewula Afrika, ngokweembalobalo ezitja ekoteni yesibili ka-2026. Inani labangasebenziko ngokweembalobalo lisuke ku-0,9% layokuhlala ku-33,6%. Lokhu kwenzeka nje,kuyaziwa bonyana iSewula Afrika inomraro wabantu abangasebenziko namkha abatlhoga umsebenzi. Inengi labantu eSewula Afrika alisebenzi, kunalabo abahlezi neemfundo eziphezulu abanye kade baqeda uMethrikhi,kube nalabo abaphila ngaphandle kwefundo kodwana ngamakghono.

Babalelwa ku-345 000 abantu abalahlekelwe misebenzi eSewula Afrika umnyaka lo ka-2026. Kweminye yemisebenzi elahlekileko ngeyokuPhatha nemakhwitjhini. Likhuphukele ku-264 000 inani lelutjha elingasebenziko eSewula Afrika, okutjho bonyana babalelwa ku-5 miliyoni abantu abatjha abangasebenziko eSewula Afrika. Ukulahleka kwemisebenzi kwenzakale eemFundeni ezisithandathu ukufaka isiFunda seTlhagwini Tjingalanga.

Njenga nje eSewula Afrika alikho ithemba lokuvusa umnotho ehlangothini likaRhulumende namabubulo azijameleko. Ipilo iyabiza eSewula Afrika ukufaka hlangana igezi,amanzi nokudla iimbaseli. Ukukhuphuka kweembaseli nakho kurhagele njengombana iinthuthi zikhuphuka mihla namalanga. Kwakade isiFunda seTlhagwini Tjingalanga sidosemhlweni ngezinto ezinengi. Amanzi kwakade bekavele athengwa kilesiFunda athuthwa bodumbana kungakangeni umBuso weDemokhrasi eSewula Afrika. ITjingalanga Kapa kunye neTlhagwini Kapa ziyabalwa njengeemFunda eziphakathi kwalezo la kulahleke khona imisebenzi ekoteni yesibili ka-2026.

STATISTICS SA

////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 18 kuRhoboyi 2026-ikhasi 7

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 18 kuRhoboyi 2026- ikhasi 8

UmBuso Ukhuluma Ngeragelophambili Labantu Bengubo ESewula Afrika

Njengombana kuyinyanga egidinga abantu bengubo iSewula Afrika yoke inyanga le kaRhoboyi,uMengameli weSewula Afrika uNomzana uCyril Ramaphosa uveze iragelophambili labantu bengubo esele bathuthukile ngokweenkhundla nemisebenzi ekwakuthiwa kuphethwe babantu bembaji. Nakakhulumako ngelanga leholide yabantu bengubo,kubonakele ngasuthi ukhuluma nabomma be-ANC njengombana bekuzele abomma bambethe ijunifomu ye-ANC.

See also  Kukhulunywa Ngamaphandle Ayi-25 000 Ngaphakathi Kwamajele WeSewula Afrika

Ekulumeni kaMengameli kubonakele bonyana labo abaphumelele bengubo ngilabo abafundileko nalabo abangemadorobheni. Ihlangothi labantu bengubo elihlala emakhaya nelingakayi esikolweni libonakala litlhaga tle!. Kukhona nabantu bengubo abahlala ngemadorobheni nesigoga nabo abatlhagi nje babuya nakusako.

Emakhaya la kuzele khona abomma kulapho kubonakala khona umtlhago wabantu bengubo. Inengi labantu bengubo ngendlela elitlhaga ngayo nangendlela izinto zibiza ngayo eSewula Afrika, libonakala litheza iinkuni emangweni nemahlathini ngombana linganamali yokuthenga igezi. Indlela izinto zibiza ngayo eSewula Afrika sebabuyele ekuthezeni iinkuni njengalokha kade kusabusa iBandlulo. Khathesi iSewula Afrika kubusa umBuso womuntu onzima kodwana umtlhago wabantu abanzima uthomephasi.

Nakuthiwa kugidinwa ilanga labantu bengubo,kunabomma abararekako bonyana khuyini le egidingwako. Ubujamo babantu bengubo eSewula Afrika bumbi tle!. Abantu bengubo eSewula Afrika bayakatwa. Inengi labo bahlala emikhukhwini,kodwana kade bazitlolisela izindlu zesibonelelo sikaRhulumende.

Inengi labantu bengubo eSewula Afrika lidosemhlweni. Sengilabo nalabo abaphila kamnandi ababona kufanele ukugidinga inyanga yabantu bengubo. Inengi labantu bengubo nawubuzako ngenyanga le kaRhoboyi bonyana yinyanga yani inengi labo alazi begodu abayithatheli ehloko inyanga le. Omunye bekabuze bonyana kugidingwani kwenzenjani na?. Abanye babuza nje batheza iinkuni emarharheni. Kunalabo abasarhuphula ngobulongwe ekhaya,imali yokuthenga isamende ayikho. Inengi labantu eSewula Afrika babantu bengubo,kodwana kubonakala badosemhlwni.

////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 18 kuRhoboyi 2026-ikhasi 9

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 18 kuRhobopyi 2026-ikhasi 10

UNgqongqotjhe uHlabisa ufake Ilanga Lamakhetho Womnyaka Lo KuSomqulu kaRhulumende

Isithombe sakwa-GETTY IMAGES: UNgqongqotjhe uVelenkosini Hlabisaa utlolise amakhetho waboRhulumende bemakhaya kuSomqulu womBuso.

Ngemva kokunikelwa amaSewula Afrika elinye ithuba lokugcina lokuzitlolisela amakhetho womnyaka lo ka-2026 mhlaka 04 kuNovemba. Umnyaka lo mnyaka wamakhetho waboMaspalati namkha mnyaka waboRhulumende bemaKhaya enarheni zombelele. Bazitlolise kokugcina labo abafuna ukusebenzisa amalungelo wabo wokukhetha ihlangano abafuna ibuse eendaweni zabo la bahlala khona.

Ungqongqotjhe ophethe umNyango wezomBuso-Hlanganyela neendaba zamaKhosi eSewula Afrika, umhlonitjhwa uVelenkosini Hlabisa selatlolise ilangeli lomhlaka 4 kuNovemba 2026 kuSomqulu kaRhulumende weSewula Afrika. Ngamanye amagama,kusemthethweni bonyana umnyaka lo mhlaka 4 kuNovemba 2026 lilanga lamakhetho waboRhulumende bemakhaya.

UNgqongqotjhe uHlabisa uthi soke isikhathesi kukhulunywa indaba le,bese kukhulunywa nje nabojama sikhulume ngombana belingekho emthethweni. “Nasikhuluma ngamakhetho besikhuluma nje ngento engakatlolwa phasi yafakwa kusomqulu womBuso’,kutjho uNgqongqotjhe umhlonitjhwa uHlabisa. Mva nje nakuthoma inyanga le kaRhoboyi banengi abantu abazitlolisele ukuvowuda,ukufaka hlangana nabantu abatjha nabasathomako ukuvowuda.

////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 18 kuRhoboyi 2026-ikhasi 11

Mkhozi Nmaba Skhambe NgeLesibili mhlaka 18 kuRhoboyi 2026-ikhasi 12

Kubonakala UDorhodera Pitso Mosimane Ngasuthi Uzobambanduli We-Bafana Bafana

Njengombana uMbanduli uHugo Broos selapanululile esiqhemeni seBafana Bafana nje,nekontraka yakhe iphele nakuphela ibhigiri yebholo ye-FIFA. Abojama-sikhulume baveza bonyana ihlangano ye-SAFA ithole iimbawo ezilalamela ekhulwini,kilabo abafake iimbawo zokubandula isiqhema senarha iBafana Bafana.

IImrhatjho eminengi yenarha iveze bonyana uDorhodera Pitso Mosimane nguye okhethwe bonyana abembanduli weBafana Bafana. Nokho nanyana kunjalo, ihlangano ye-SAFA beyingakaveli tjhatjhatjhalazi beyiqinisekise koke lokhu bonyana kunjalo. Naye uDorhodera Pitso Mosimane akakaveli bekaqinisekise ukubambanduli weBafana Bafana. Kuyavela bonyana kungasikade ihlangano ye-SAFA izokuveza uDorhodera Pitso Mosimane njengombandulu weBafana omutjha.

Nange kunjalo kutjho bonyana uDorhodera uPitso Mosimane lihlandla lakhe lesibili leli lokubambanduli weBafana Bafana. Kubonakala inengi labathandi bebholo bafisa ngasuthi uPitso angabambanduli weBafana Bafana. Ngehlandla lokuthoma ambanduli weBafana Bafana, izinto zakhe khenge zimkhambele kuhle njengombana wabhalelwa yiBafana Bafana.

Ngemva kwaka Dorhodera Pitso Mosimane ukubhalelwa yiBafana Bafana, wajoyina isiqhema se-Sundowns, kula uPitso wathoma khona ipumelelo yekhambo lakhe lokubandula. Wathola isiqhema se-Sundowns sisemsileni esigabeni se-PSL wasikhuphula sathumba,besathumba njalo sathola ikwekwezi ye-CAF. Ukusuka lapho uPitso wazenzela igama wajoyina isiqhema esaziwako eGibhithe i-Al Ahly wathumba iinkwekwezi ezimbili ze-CAF. Ukuthandwa kwakaPitso nokuhlonitjhwa kwakhe kwathoma lapho ke ekuthumbeni iinkwenkwezi ze-CAF.

See also  Mnox & Tebsa Funerals

UDorhodera lo unguDorhodera ngokuhlonitjhwa njengombana anesikolo sebholo yeenyawo esithuthukisa abentwana abafuna ukudlala ibholo yeenyawo ezingeni eliphezulu. Kungasikade ihlangano ye-SAFA izamthula njengombanduli omutjha we-Bafana Bafana. Isizathu sokuriyada yindaba yokulungisa amariyadlhana athize la kufaka khona iimbandela azokusebenza ngaphasi kwayo. Ngokuya kwaka Nomzana Linda Zwane we-SAFA Nkangala Region utjele bakwa-SABC Sport  bonyana ihlangano ye-SAFA yoke ivumelene ngaye.//////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 18 kuRhoboyi 2026-ikhasi 13

Umkhiqizo kamma uNaHlalithwa ekhrosini KwaMhlanga

Office No: 2 Behind Sunny Shopping Centre,

KwaMhlanga Plaza

0796697907

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 18 kuRhoboyi 2026-ikhasi 14

Ukutlogonyelwa Kwemvelo

Ukutjhuguluka Kobujamo Bezulu

Bumbi ubijamo bezulu ephasini loke mazombe. Yoke into itjhugulukile kwanjesi silimela busika lihlobo kuyafana kwanjesi. Okubuhlungu lokhu kwenzakala ephasini loke mazombe,akusiyo indaba yeSewula Afrika yodwa kodwana yindaba yephasi loke. Indaba nomraro kusuka endabeni yamabubulo abhema ubusuku nemini nakaqeda lapho intuthu yakhona iyasilaphazeka,itjhinga emkayini.

ESewula Afrika siphethe iimphehli zamandla wegezi zakwa-Eskom esingazibala nezisebenzisa amalahle ngilezi ezilandelako;Arnot Power Station,Hendrina Power Station,Duvha Power Station,Kriel Power Station, Matla Power Station,Grootvlei Power Station nezinye.

Akusiyo iSewula Afrika kwaphela esebenzisa ilahle ephasini, begodu iinarha zomnotho ezikulu njenge-Amerikha,Tjhayna,Jemeni, kunye ne-UK ziphethe amabubulo abhemako begodu amabubulo abhema kabuhlungu la intuthu itjhinga phezulu emkayini. Njenganje nakumakhaza kubamakhaza ngokweqileko,nakutjhisa kutjhisa ngokweqileko. Eenarheni zangaphandle kubonakala kuvutha umlilo womamngo ubusuku nemini ngebanga lokutjhuguluka kobujamo bezulu.

Ubujamo bezulu banje ngebanga lokutjhuguluka kwamazinga wokutjhisa uthola izulu lina ngommoya omkhulu. Ilwandle naliqede itjhukela amanzi aphalakela ngaphande. Kwesinye isikhathi kuzwakala ukuduma kombani ngaphandle kwamafu namkha ilifu elinzima. Kwesinye isikhathi kubonakala amathosi wezulu ngaphandle kwamafu,koke lokhu kutjho ukutjhuguluka kobujamo bezulu.

Nakufanele kuliwe nokutjhuguluka kobujamo bezulu,kufanele iinarha zoke zihlangane zibumbane zizwane ngagama linye. Iinarha ezingathi zidla kusale azidobhiphasi ngizo ekufanele zikhuphe imali zinikele iinarha ezidobha phasi. Okhunye ekufanele kwenziwe, zoke iinarha ezinamabubulo abhemako kufanele zehlise izinga,kube nesivumelwano esitlikitlwa phasi kuthi inarha ephula umthetho ihlawuliswe kabuhlungu,lokho kungehlisa izinga lamabubulo abasako nakapheka iimkhiqizwayo.///////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 18 kuRhoboyi 2026-ikhasi 15

Mkhozi Namba Skhambe

Jiyana Mkhwekhwana

Njengombana Kwa-SABC Bagidinga Iminyaka eyi-90 UMkhozi Ukhumbula Abarhatjhi Bezemidlalo Kumabonwakude ngabo 80s

Njengombana kwa-SABC bagidinga iminyaka eyi-90 solo yabakhona ukurhatjhela amaSewula Afrika. Sikhumbula abarhatjhi bezemidlalo abethulwa ngilomrhatjheli ekuthomeni kweminyaka ka-80s. Ngesikhatheso iSewula Afrika yayihlanganiswa yibholo kwaphela ngombana umakhakhulararhwe bekadlalwa ngabamhlophe kwaphela.

Kwezemidlalo kumabonwakude sabona abarhatjhi bezemidlalo abakhamba phambili. La sikhuluma ngabarhatjhi bamakghono ebebakhamba phambili ngesiphiwo sokurhatjha ibholo yeenyawo. Laba barhatjhi abarhatjha imidlalo yeenqhema eziphuma pahambili eSewula Afrika,iinqhema ongazibala nawe ngitjho isiqhema se-Kaizer Chiefs,Orlando Pirates,Jomo Cosmos, Mamelodi Sundowns,Witbank Black Aces kunye nezinye ezinengi.

Namhlanjesi sikhuluma ngabarhatjhi bebholo yeenyawo abakhe barhatjha zemidlalo kumabonwakude we-TV1 kunye ne-TV2. Usamkhumbula uZama Masondo owaziwa khulu ngo”ZZ:, Dan “Oom”Setshedi, Dumile Matheza,Joe Hudla, Thabiso Pakis,nabanye abanengi. Laba barhatjhi esasithembele kibo sazi bonyana mbala ibholo yekhethu yeenyawo bayazi njengombana bazazi bona. Nemrhatjhweni kwakunjalo ngokuhlukana kwayo.

Kweminye imirhatjho yamaNguni sikhumbula abarhatjhi abanengi abafana nalaba abalandelako; nangu u-Aaron “Shadow”Mbonani igidigidi lekulungwana emrhatjhweni wesiNdeble ku-Radio Ndebele. Kubekhona uRonnie Masilela ku-Radio Zulu. Umswa uRudolf Letsoalo bekarhatjha zemidlalo ku-Radio Lebowa. Alo ke nawufanisa abarhatjhi bakade bebholo yeenyawo namkha erarhwako  kumabonwakude nemirhatjhweni nabarhatjhi banamhlanjesi abasafani.

Abarhatjhi bakade kwakuyindaba yebizelo kungasilo idumo namkha imali. Abarhatjhi banamhlajesi yindaba yedumo nemali kuhlangene koke. Bayimbijana khulu abarhatjhi banamhlanjesi abaqhatjhwe ngokwebizelo. Imali iyafuneka kodwana yona izinto ezinengi khulu,zinengi izinto ezaziqalwako ngaphambi kokuqhatjhwa komuntu emrhatjhweni nakumabonwakude. Siyazikhakhazisa ngaba rhatjhaba ekukhulunywa ngabo ngehla,njengombana iHlangano yezokuRhatjha ngoMmoya eSewula Afrika idingida iminyaka eyi-90 umnyaka lo.

Mkhozi Namba Skhambe

/////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

 


Spread the love

Leave a Comment