Kukhulunywa Ngamaphandle Ayi-25 000 Ngaphakathi Kwamajele WeSewula Afrika
MKHOZI

Mkhozi Namba Skhambe Mhlaka 6 KuVelabahlinze 2026

Isithombe sokubolekwa: UDorhodera Pieter Groenewald uNgqongqotjhe womNyango wezokuHlumeleliswa kweSimilo ukhuluma ngamaphandle esele abotjhwe enarheni yeSewula Afrika bonyana kufanele ayokudosela iingwebo zawo emakhabo.
Iimbalobalo ziveza bonyana umNyango wezokuHlomeleliswa kweSimilo uveza bonyana amajele weSewula Afrika amumethe amaphandle azimbotjhwa ayi-25 000 ngaphakathi enarheni zombelele iimbotjhwa esele zinikelwe iingwebo. Lezi ziimbotjhwa ezabotjhwa la enarheni yeSewula Afrika ngebanga lobulelesi obuhlukeneko nobuyingozi. Kilendaba kukhulunywa ngeembotjhwa ezabotjhelwa la ekhaya ezigoma kathathu ngelanga begodu zigoma ukudla okwazisako ngokwelungelo lazo,nokubukela umabonwakude ngokuzigedla kwazo iimbotjhwezi. Okungakaveli, yindana yokuthi inarha ngayinye ineembotjhwa ezingaki,kodwana okwaziwako kuthiwa ziimbotjhwa eziyingozi khulu.
UNgqongqotjhe womNyango lo umhlonitjhwa uDorh. Pieter Groenewald uthi uhlongoza bonyana iimbotjhwezi zibuyele emakhabo ziyokudosela khona iingwebo zazo,kodwana uyabhalelwa ngebanga lokuthi khathesi umthetho uthi akukafaneli iimbotjhwa ezibotjhelwe eSewula Afrika ziyokudosela iingwebo zazo emakhabo la zibuya khona,kufanele zidosele khona enarheni le yeSewula Afrika.
Ngokutjho kwakaNgqongqotjhe kusafanele atlame uMthetho-Mlingwa ukhambe uyokuhlolwa ziimFundezi zoke neenhlangano zomphakathi, kunye namakomidi wePhalamende bese khona udluliselwa ukutlikitlwa ubemthetho ozeleko wePhalamende. Ngemva kwalokho ke woke umuntu obotjhwele eSewula Afrika angasuswa kilenarha ayokudosela ekhabo la avela khona.
Iimbotjhwa zeSewula Afrika zidla ababhadeli bomthelo imali enengi khulu ngelanga, nakubalwa nazo iimbotjhwa zangaphandle. Okhunye okuncono okuvelako iimbotjhwa mva nje lezi esele zigwetjiwe, zifundiswa amakghono womsebenzi wezandla. Lokhu kufaka hlangana ukubaza namkha ukusebenza ngeplanka, kuyavela bonyana ezinye zifundiswa ukubhaga umgadango njengombana umNyango ungasathengi umgadango nje.
Ngakwelinye ihlangothi umBuso unikela woke umuntu osibotjhwa esigwetjiweko ithuba lokufunda namakghono. Kukhona iimbotjhwa eziphuma zimagqwetha, ezinye ziphuma zibandulelwe ukufundisa eenkolweni zomBuso. Koke lokho yimali yababhadeli bomthelo bamaSewula Afrika, ngombana iimbotjhwa nazo zinamalungelo. “Kwanjesi sikhathi sokuthi iimbotjhwezi ezimaphandle ezabotjhwa enarheni yeSewula Afrika zibuyele emakhabo, ziyokudosela iingwebo zazo eenarheni zemakhabo”kuveza uNgqongqotjhe umhlonitjhwa uDorh. Pieter Groenewald. Umthombo weendaba: SABC
////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////




