August 22, 2026 Iindaba ze-Mkhozi ngilo kwaphela iphephandaba elizijameleko lesiNdebele ledijithali leSewula Afrika.
BREAKING
Liphumile Ilanga KwaManala Mbhongo
Iindaba

Liphumile Ilanga KwaManala Mbhongo

Mkhozi News August 3, 2026 11 min read
Spread the love

MKHOZI

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili Mhlaka 4 KuRhoboyi 2026-ikhasi 1

Namba Skhambe
INgwenyama yaManala Mbhongo uMkhutjhwa II kaMakhosonke I lilanga eliphume mhlapha elikhanyisela isitjhaba samaNdebele bayede Ngwenyama uyikosi!.

Indaba kubika uMkhozi

Ligcine likhanya ilanga emBusweni-sitjhaba wakwaManala Mbhongo Traditional Council ngemva kokucima kwelanga iNgwenyama uMakhosonke II ngenyanga kaJuni 2026. Kuvela bonyana umndeni uhlezi ngentumbeni wabonisana,bewavela nokukhanya kwelanga emaNdebeleni wakwaManala Mbhongo. Kukhulunywa ngalanga elizokukhanyisela amaNdebele wakwaManala Mbhongo kanye nesitjhaba soke samaNdebele sesihlangene.

Kwethulwe ngokomthetho iNgwenyama engena esikhundleni selanga elacimako uMakhosonke II. Eenyathelweni zakhe kungena ubabethu owaziwa ngoMkhutjhwa II kaMaKhosonke I. INgwenyama uSolly Mkhutjhwa Mabhena yiNgwenyama ezakukhanyisela isitjhaba samaNdebele. UmBuso-sitjhaba wakwaManala Mbhongo Traditional Council uyambuka ubabethu lo ngendima ayidlalileko emBusweni waKwaNdebele.

Iimthombo ethembekileko iveza bonyana iinkulumiswano zathoma mhlaka 5 kuJulayi 2026. Iimkhulumiswano ebekhona ngeemndenini iveza bonyana woke umuntu olilunga  lomndeni unikelwe ithuba lokuveza amazizo wakhe,bebafika esivumelwaneni sinye sokuthi ubabethu lo ekukhulunywa ngaye kubenguye okhanyisela isitjhaba samaNdebele wakwaManala Mbhongo.

Kuvela bonyana iNgwenyama uMkhutjhwa II kaMakhonke I, wakhe wabanguthitjhera emBusweni waKwaNdebele,begodu walwa nomBuso webandlululo ngesikhathi somguruguru waKwaNdebele. Okhunye okuvelako ngelanga elikhanyisa khathesi ngeNgwenyama uMkhutjhwa II,yindaba ethi ukuba khona kwakhe emBusweni-sitjhaba wakwaManala Mbhongo Traditional Council kudlale indima ekulu khulu,ngombana lokho kwenza bonyana amakhosi namakhosana bathole umrholo begodu bawuthole ngesikhathi.

Ngokuya kweendaba eziphuma ngesigodlweni sakwaManala Mbhongo Traditional Council,kunengi okuqalwe yiNgwenyama ekuvuseleleni umnotho esitjhabeni samaNdebele. Kuvela bonyana iNgwenyama iqale indaba yeemayini ezikhona KwaNdebele ngaphasi kweThembisile Local Municipality,ukufaka hlangana indawo yeKghodwana la kuneemayini khona. INgwenywama izakuthulwa esitjhabeni samaNdebele kungasikade. Umthombo weendaba: SABC News.

//////////////////////////////////////////////////////////////////////

Balila Ngeenkampani Zetjhorensi Ngokusebenzisa bakwa-sASA

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 4 kuRhoboyi 2026-ikhasi 2

Kuneembiko ethi zirhagele iinkampani zetjhorensi ekuthiwa zidlelezela abantu abadala aborhola imali yesibonelelo sikaRhulumende.  Iinkampanezi ngendlela ekungayo kuthiwa zifonela abantu abarhola imali yesibonelelo,nazifonako kubangasuthi kufona bakwa-SASA. Kulapho ke bakhohliswa khona abadalaba ngokubatjela bonyana bazobathumela ukudla.

Okhunye okuvelako endabeni le, kuthiwa nazifonako iinkampanezi ngegama lakwa-SASA zithi kiloyomuntu tu ebamfonelako akathathe itjhorensi yokuhlongakala. Ezinye zeenkampani ezibabazwako endabeni le bomasingcwabisane bemakhaya. Kunezwangobatjho ethinta iinkampani ezikulu njenge; Clientelle Life, 1Life nezinye. Kuthiwa abantu besibonelelo bathola umrhala ovela eenkampanini ezifana nalezi ezibalwa ngehla. Ugogo Ndlela (66) ngokungalimuki bonyana kwenzakalani uthi yena i-SASA imdosela R195 akazi njani.

UVashnee Naidu we-Black Sash uthi mbala indaba yokudoselwa kwabantu umrholo ngaphandle kwemvumo yabo kade yathoma njengombana kuneenghonghoyilo nje. Ugogo uDimakatso Morobi naye uthi uyadlelezelwa ngombana naye uyadoselwa, imalakhe ayizi njengombana injalo. “Bangifonela bangitjela ngokungilethela iphasela lokudla, ngavuma ngemva kwalokho imalami yadoswa”kutjho ugogo Dimakatso Morobi naye abamdoselako.

Kunomunye ugogo khona endabeni le u-Elizabethi Maselalatji naye ulila ngaleso, ngombana udlumbana udoselwa yi-SASA. Abanye bathi badoselwa iimali ukusukela ku-R170, R180 abanye R380. Boke laba imalabo nayivela kwa-SASA ivela itlhayela. Bayaphika bonyana bakhe bajoyina itjhorensi yokubekwa nabangasekho. Umkhulumeli wakwa-SASA uNomzana Paseka Letsatsi uthi bakwa-SASA abakavunyelwa ukudosa iimali zalabo ekufanele bazithole. Nakaragela phambili uNomzana Letsatsi uthi bona njenge-SASA imali bayikhupha njengombana injalo izinto zitjhuguluka la seyingene khona ngaphakathi kwekarada labo lomrholo,ngombana lapho abasanalawulo lemalabo.  “Sithola iinghonghoyilo njalo ebantwini ngokudoselwa iimali ezingaziwa njengombana badlumbana zidoswa yi-SASA. Thina kwa-SASA asidosi mali yamuntu”,kutjho umkhulumeli wakwa-SASA uNomzana Paseka Letsatsi. Umthombo weendaba:Check Point.

////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili Mhlaka 4 KuRhoboyi 2026-ikhasi 3

Kuzokuvuselelwa Iincwadi Zokutjhayela Ngemva Kweminyaka Elitjhumi Kwanjesi

Ngemva kwesikhathi eside abatjhayeli beenkoloyi balila ngelokuthi ukuvuselela iincwadi zabo zokutjhayela njalo ngeminyaka emihlanu kubabeka ebujameni obudisi. Abatjhayeli banghonghoyila ngokubhadela bebapopolwe amehlo koke lokhu judla isikhathi sabo.

See also  Iincwadi Zokutjhayela Sezizokuvuselelwa Njalo Ngemva Kweminyaka Elitjhumi Kwanjesi

Kungasikade koke lokho kuzabe kuyintolwani njengombana sekukhona iindaba ezimnandi zabatjhayeli beenkoloyi. IPhalamende yeSewula Afrika ivumile bonyana ukuvuselelwa kweencwadi zokutjhayela ngekhe kusaba minyaka emihlanu njengombana kusenzeka nje,kodwana sekuzakuthatha iminyaka elitjhumi kwanjesi.

Lokho kutjho bonyana abatjhayeli beemodor ezincani bazakuvuselela iicwadi zabo zokutjhayela njalo ngemva kweminyaka elitjhumi kungasikade. Lokho kuzokwenzakala kungasikade,njengombana iPhalamende seyivumile nje bonyana akubenjalo. Iinkoloyi ezimhlobo weemodoro ezincani zeencwadi ze;code-08,A,AI,B ngizo ezizokuvunyelwa bonyana abanikazi bazo bavuselele iincwadi zabo zokutjhayela ngemva kweminyaka elitjhumi.

Iinkoloyi ezinjengeenlori, ukusukela ku-code 10,ukuyaphezulu amathrakha nezinye iinkoloyi ezilayitjha umthwalo obudisi zona zisazokuvuselela njalo ngeminyaka emihlanu. Kunabantu abaveze umbono wokuthi ngathana sebafaka woke umhlobo weenkoloyi,ngombana iminyaka le emihlanu badosemhlweni ngayo iseduze khulu.

“ Abantu ngekhe basajama iimjejemide ilanga loke,begodu ngekhe kusabanekohlakalo “,kutjho uNgqongqotjhe wezenThuthi uBarbara Creecy,emNyangweni omkhulu kaRhulumende. Inengi labantu libonakale lithabela isimemezelo esinjengalesi,bebatjho bonyana nezinyee iinkoloyi zizakulandela nazo.///////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 4 kuRhonboyi 2026-ikhasi 4

Isiyeleliso

Iphephandaba uMkhozi liphephandaba lesiNdebele elithi nange kukhona umtlolo olumelako namkha ukukhuluma kumbi ngomunye umuntu ngaphandle kwesizathu nobufakazi, loyo muntu unelungelo lokufaka umlandu namkha isinghonghoyilo sakhe ngaloyombiko ku: Press Council of South frica

12 Section “B’ Burnside Island, Office Park410 Jan Smuts Ave, Craighall 2196.

011-484 3618/011 484 3612.

Fax:011-484 3619.

Iposommoya:enquiries@ombudsman.org.za

Isaziso

Iinthombe ezibekwe tjhatjhalazi ku-inthanethi  siyaziboleka bese siyatjho bona ziinthombe ezibolekiweko, akusizo iinthombe zethu. Ngaphandle kweenthombe zabentwana ababulanzi namkha abantu ababulanzi ngekhe sizisebenzise iinthombe ezinjalo. Iindaba zethu esizitlolako ezinye zazo ziindaba ezisepepeneneni ngokweemthombo ethembekileko yeendaba. Nakho lokho siyakuveza asikufihli nange indaba kungasiyo yethu. Iziko leendaba lisebenza njalo, ngokufaka neminye iimthombo yeendaba. Akusiwo umlandu ukubolekisa ngenye indaba namkha ukudlulisa umbiko kwelinye iziko leendaba nange umthombo loyo uthembekile. Yoke indaba namkha umbiko okungasikho kwethu siyaveza bonyana msebenzi kabani, asenzi kwangasuthi msebenzethu.

Umkhozi utloliswe njengephephandaba elitlola iindaba ngesiNdebele.  Sivikela abentwana abangaphasi kweminyaka elitjhumi nekhomba, abachwalileko, iindwala, nokuveza iinthombe zabo nabangakghoni ukuziphendulela njengabongazimbi ngaphandle kwesizathu. Siyakukhandela ukuthatha iinthombe endaweni la kungakafaneli khona ngaphahndle kwemvumo. Ungathumela imibono nokuthi singenzanjani ncono ephephandabeni uMkhozi. 

Siyatholakala ku:

2942 Kwagga “C”

Kenang Security Building

Empumalanga 0458.

0732068645

———————————————————————————————-

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 4 kuRhoboyi 2026-ikhasi 5

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 4 kuRhoboyi 2026-ikhasi 6

Sivuke Sajama Ngeenyawo Isingani Phakathi KweSewula Afrika NeNayjerya

Ngemva kokukhutjhwa kwamaphandle eSewula Afrika yi-March and March, kwezinye iinarha lokho khenge kwehle kuhle. Inarha yeGhana kunye neNayijerya ebantwini bakhona kwaba khona ukuphakama kommoya namaganyana angasimahle malungana negadago lokukhupha amaphandle angekho emthethweni eSewula Afrika.

Kunezwa ngobatjho ethi iinarhezi ezimbili iGhana neNayijerya khezazama bonyana zininde igama leSewula Afrika njengenarha engathandabantu nenina abantu enarhenayo. Okhunye okuvelako godu yindaba yabantu ababili ekuzwakala bonyana ngebeGhana, ekhebazama ukuvulela iSewula Afrika umlandu ekhotho yephasi eyaziwa ngokuthi yi-ICC enzinze ngaphetjheya e-The Hague enarheni yamaDatjhi.

Mbala bukhe baqokama ubujamo phakathi kweSewula Afrika njengombana uNgqongqotjhe wezangaPhandle uNomzana Ronald Lamola ukhewathatha ikhambo eliya eNayijerya, la bekayokuhlathulula khona indaba yokukhutjhwa kwamaphandle eSewula Afrika, nokuhlathulula kobana iSewula Afrika akusiyo inarha eninabantu njengombana kukhulunywa nje.

Kuvela bonyana iinarha ezimbilezi ekuhlanganeni kwazo kube nomphumela omuhle kwabe kwavuseleleka isingani sazo savuka sajama ngeenyawo ngokufaka iimbandela elandelako;

  1. Zombili iinarha ziyavumelana bonyana ukusuka nje zizokuqala ophumako nongenako ovela eenarheni ezimbilezi bonyana umuntu loyo unemvumo yokuba seenarheni ezimbilezi.
  2. Inarha yeNayijerya kuzakufuneka ikhalime abantu bayo abahlala eendaweni zedorobheni lePitori neJwanasbhege ezingangenwa babanye abantu nezithiyelelwe nge-Lagos.
See also  UMphathi Wesikolo Akafuni Ukwamukela Umfundi Ngemva Kokuphetha Isiko Lakhe LesiNdebele

Ijima lokukhupha amaphandle eSewula Afrika lisaragela phambili njengombana selakhulumile umrholi wa-March and March uJacinta Ngobese Zuma bonyana ababuyeli emva, bayaphambili ngomzabalazo wokulwela inarha yeSewula Afrika njengombana balwela isizukulwani esizako bonyana singatshwenya maphandle enarhenaso.    ///////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 4 kuRhoboyi 2026-ikhasi 7

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 4 kuRhoboyi 2026-ikhasi 8

Bekulithuba Lokugcina Lokuzitlolisela Ukuvowuda

MkhoziIKhomitjhini EziJameleko yamaKhetho imajadujadu ibhincela amakhetho waboMaspalati azokubanjwa ekupheleni konyaka lo ka-2026 mhlaka -4 kuNovemeba. Njenganje iKhomitjhini le ikhuthaza woke umuntu azozitlolisa ngepelaveke le kaRhoboyi mhla ilanga lilinye nelanga lesibili enyangeni kaRhoboyi 2026.

AmaSewula Afrika anikelwe ithuba lokuzitlolisa ngemva kwesimemezelo sikaMengameli Cyril Ramaphosa bonyana umhlaka-4 Novemba 2026 mnyaka wokuvowuda. Yeke ke, leli lihlandla lesibili elinikelwa amaSewula Afrika bonyana akakhambe ayozitlolisela ukuvowuda,namkha umuntu aqale bonyana iimkhawulo ayikatjhuguluki la ekufanele avowude khona. Ukuzitlolisela ukuvowuda kusenarheni yoke.

UNomzana Judas Msibi we-IEC esiFundeni seMpumalanga bekatjhotjhozela abantu bonyana bakhambe bayozitlolisa, namasokana amatjha ubewatjhotjhozela bonyana bamadoda kwanjesi abakhambe bayozitlolisela ukuvowuda. “Woke umuntu kufuneka asebenzise ithubeli lokuzitlolisela ukuvowuda mhlaka 1 nangezi-2 kuRhoboyi”,kutjho uNomzana Judas Msibi we-IEC esiFundeni seMpumalanga.

Iinhlangano zepolotiki zona azikathomi kangako ukurhagala ngokungena umuzi nomuzi. Sengileyo naleyo ihlangano ngombana basabhinca,babhincela ukuyokhuluma nabantu nasele isikhathi sisondela sokuvowuda. Kuvela bonyana abantu nange bafuna ukuzitlolisa ngokusebenzisa ibulungelo lezobuchwephetjhe abangene kubunzinzolwazi be-IEC.

////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 4 kuRhoboyi 2026- ikhasi 9

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 4 kuRhoboyi 2026-ikhasi 10

Isikhwama Sezemali Yenarha Sifuna Ukukhupha  Iinsalela Zeemali YaboMaspalati

IsiKhwama sezeMali enaRheni sesithathe isiqunto sokukhupha iinsalela zemali ezasalako mhla kukhutjhwa iimali zinikelwa aboMaspalati boke beSewula Afrika. Abasalako aboMaspalati ngilabo engakhenge bakhuphe iincwadi ezibafakazela bonyana imali yasetjenziswa njani. Ukubhalelwa kwabanye baboMaspalati ukuveza bonyana iimali zabo zasebenze njani ngomnyakamali ophelileko, kwenza bonyana isiKhwama seMali enaRheni singabanikeli litho aboMaspalati abanjalo.

Babalelwa ku-69 aboMaspalati engakhenge bathole litho ngesikhathi isiKhwamesi sikhupha iimali ziyakiboMaspalati,bonyana bakwazi ukuhlela amaqhingabo weensetjenziswa zomphakathi. Iimbiko iveza bonyana isiKhwamesi kufanele sikhuphe imali eyi-7,1b ekufanele iye kiboMaspalati boke abahlukileko eemFundeni zoke zeSewula Afrika. Njenganje inengi laboMaspalti alinamali njengombana lingakhenge linikelwe imali enikelwa aboMaspalati.

Iimbiko engakaqinisekwa iveza bonyana inyanga yona le kaVelabahlinze nayiphelako mhlaka-30 isiKhwamesi kufanele sinikele boke aboMaspalati engakhenge bathole iimali zabo,lokhu kufanele kwenzeke ngomnqopho wokuthi aboMaspalati abaragele phambili ngomsebenzabo, nokuthumela iinsetjenziswa emphakathini.  AboMaspalati abasele ngilabo abasebenzisa iimali butjhwileni,nalabo ekubonakala bagoma iimali zabathelibentela.

////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 4 kuRhobopyi 2026-ikhasi 11

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 4 kuRhoboyi 2026-ikhasi 12

Isekela LikaNgqongqotjhe uJomo Sibiya Ukhuthele Njengomuhlwa EmNyangwenakhe

Isithombe se:NEWS24-Umhlonitjhwa uJomo Sibiya lisekela likaNgqongqotjhe wezemiSebenzi nokuQhatjha. Ukhuthele njengomuhlwa njengombana njalo usendleleni uvakatjhela amabubulo ukuqala bonyana amaphandle aqhatjhiwe asemthethweni.

UNgqongqotjhe wezemiSebenzi nokuQhatjha umhlonitjhwa uJomo Sibiya ukhuthele njengomuhlwa emNyangwenakhe njengombana ngaso soke isikhathi ukhamba nesiqhema sakhe bavakatjhele amabubulo ukuqala bonyana mbala amaphandle aqhatjhwe lapho anemvumo yokusebenza lapho.

Mva nje umhlonitjhwa uvakatjhela amabubulo amakhulu,nabafika lapho babhudule indawo yoke. Njenganje uSotobe selavakatjhele amabubulo amanengana ukuqala nje bonyana akhona amaphandle na?,nakakhona ukuqhatjhwa kwawo kusemthethweni na?.

Eendaweni avakatjhele kizo umhlonitjhwa kubonakele kufihlwa abanye abantu, namkha abanikazi bamabubulo bayatjelwa bonyana uNgqongqotjhe uyeza usendleleni. Nakunjalo ke,bafihle amaphandle aqhatjhwe ngokungamthetho. Njenganje zinengi iimFunda angakazivakatjheli umhlonitjhwa uSotobe ukuyokuqala amaphandle aqhatjhwe lapho ngaphandle komthetho.

See also  Besibonelelo SikaRhulumende Balila Ngokudoselwa Iimali Abangazaziko

Sekuvuleke iinkhala ezinengi khulu emabubulweni arhwebako eSewula Afrika solo kwakhamba incenye yamaphandle mhlaka 30 Juni 2026. Ezinye iinkhala ezibonakalako njengombana kukhambe abanye nje,kubonala ikoro yezokutjhayela kunye nezelimo. UNgqongqotjhe uBiyela uthi abaqhatjhi bamabubulo abanikele amaSewula Afrika ithuba. Akube maSewula Afrika ntangi.

“Nange kutholakala ibubulo namkha irhwebo liqhatjhe amaphandle angekho emthethweni,umnikazi werhwebo uzokuhlawuliswa imali enengi khulu begodu nokubotjhwa kukhona khonapho. Amabubulo akanyule ukuqhatjha amaSewula Afrika”,kutjho iSekela likaNgqongqotjhe uNomzana Jomo Biyela.

////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili Mhlaka 4 KuRhoboyi 2026-ikhasi 1

Shop No: 2 behind Sunny Shopping Centre

KwaMhlanga Plaza

Vaalbank main road

0796697907

Contact: Mrs Martha Mbuyisa

Ukutlhogonyelwa Kwemvelo

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 28 kuRhoboyi 2026-ikhasi 13

Amadorobha WeSewula Afrika Azele Ifucufucu

Isithombe :The Citizen

ISewula Afrika izele ifucufucu yoke indawo

Isewula Afrika akusasiyo iSewula Afrika leya yakade. Kubonakala amadorobha amanengi amakhulu kunye namadorobha amancani ahlikizekile. Emadorobheni kubonakala kuzele iinzibi ezinye zifakwe ngemaplastini zalahlelwa ngeqadi kwestrada. Abakeranako balahlela iinhluthu khonapho bebatjhiye kunjalo iinhluthu ziphaphe zingene ngaphakathi kweentrada.

Manengi amadorobha ahlikizekileko iPitori ingelinye lakhona,kodwana kuvela bonyana amadorobha weTjingalanga Kapa kuzwakala bonyana ahlwengekile. Ukuhlikizela kwamadorobha weSewula Afrika akufaki amadorobha amakhulu namancani kwaphela,kodwana neendawo zemakhaya zihlikizekile kuzele ifucufucu.

Njengombana iinsebenzi sezanikelwa amalungelo wokutjhagala nje,iinkampani ezihlwenga amadorobha amakhulu njenge-PIKIT UP eJwanasbhege iinsebenzi nazitjhagalako idorobha lizala iinsila ungafunga bonyana kuhlala abantu. Nalaba abakerana ngeqadi kweentrada nabo bayahlikizela ngombana ababuthi la bakerana khona.

Akusikho bonyana yindaba yeenkampani ezihlwenga emadorobheni kwaphela neensebenzi zakhona mhla batjhagala,nabantu bekhethu khulukhulu sona isitjhaba esinzima,ngasuthi bathuwelelisiwe nasiza eendabeni zokulahla amaphepha. Umuntu akadondi ukulahla iphepha endaweni la kuhlwengeke khona. Omunye akavilaphi ukulahla ibhodlela lotjwala ngefasidere lomodoro beliphahlazeke phasi, omunye bekakuphose ngalo ibhodlelo lomrhamulo angemodereni wena ukhamba ngeenyawo le phasi likubethe ulimale yena ukhambile.

Kuyafuneka bonyana uRhulumende weSewula Afrika akhe afundise abantu ukuziphatha kuhle nokungalahliphepha estradini. Ifundobandulo iyafuneka ebantwini bekhethu. UMaspalati kufanele adlale indima ekulu ngokubeka iimthetho yokulahla amaphepha butjhwileni, amabhodlela nokhunye. Okubuhlungu lokhu kwenziwa bababtu abadala beentwana kuyafana. Abantu bekhethu inengi labo abazithandi sebazithanda emzimbeni nangekhaya la bahlala khona kwaphela.

Isithombe ngesakwa TIME LIVE

Kubonakala iSewula Afrika kuyinarha ehlikizekileko,akhuqale isithombe esingehla yifucufucu yodwa.

////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Mkhozi Nmaba Skhambe NgeLesibili mhlaka 4 kuRhoboyi 2026-ikhasi 15

…….Mkhozi Namba Skhambe…….

Jiyana Mkhwekhwana

ISewula Afrika izele iimayini esiFundeni seMpumalanga,iimayini zamalahle. Ngaphasi kweemayinezi kukhona imizi namkha iimphakathi eyakhele lezomayini. Okuzwisa ubuhlungu kula uthola khona bonyana abantu namkha umphakathi owakhele iimayinezo inengi lakhona alisebenzi lihlezekhaya. Inengi labantu abasebenza kilezomayini uthola kusebenza abantu abangahlali kilowomphakathi.

Umphalathi ohlala eduze neemayini inengi lawo uyatlhaga ngombana ubukelabantu abasuka le kude bazokusebenza eemayini zabo. Okubuhlungu khulu kubona izindlu ezakhe eduze kweemayini zigirika ezinye zakhona ziyasasamba ngebanga lokuphadlha amatje wemayini. Umphakathi nawunghonghoyilako ayithathwa indaba yabo bayawuziba ngombana abanikazi beemayini bazi bonyana mphakathi otlhagako begodu ngekhe wenza litho.

Kuyafana ke nangaphasi koMaspalati weThembisile, la kukhona iimayini kodwana abantu beThembisile abatlhagi nje, babuya nakusako njengombana inengi labantu bangasebenzi nje. Kunamakhosi eThembisile kodwana lawomakhosi akhenge enze litho bonyana akhulume neemayini bonyana abantu bawo bathole umsebenzi.

Emayini yePales eKghodwana beyingaphisani ngemali yokuthuthukisa izinto zomphakathi,kodwana obekwenzeke kilemayini kuthatha amaphrojekthi bawafake kwaMaspalati weThembisile,wena ofuna isizo uya eThembisile. KwaMaspalati nakufanele uthole isizo elinye nelinye lamaphrojekthi banemibandela eminengi khulu.  Asazi ke mhlamunye iNgwenyama ubabethu uMkhutjhwa II uzakuba nentatha ngeemayini ezingaphasi kweThembisile.

Mkhozi Namba Skhambe

////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

 

 


Spread the love

Leave a Comment