Itjhoba Likhomba Abanye Babogobela Nabaphorofidi Njengabatlhorisi Bokuthoma Nebokugcina

Mkhozi
Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili Mhlaka 11 KuRhoboyi 2026-ikhasi 1

Le yindaba ebuhlungu yabantu abafuna isizo eyarhatjhwa liziko leendaba lakwa-SABC i-Cutting Edge. Inengi labantu lisakholelwa ebalaphini bendabuko nakubaphorofidi. Koke lokhu kuyikolelo yabantu bekhethu abadlumbana bazakuthola isizo, kodwana ekugcineni kudlalwa ngabo njengombana kuphela ngokuthi batlhoriswe.
Kunendaba kadade weGarankuwa owangenwa babantu abadala namkha bezimu wayokuthwasa. Utlhogigama lo uthi wasuka ekhabo wathatha ibandulo lokuthwasa kugobela thizeni. Uthi udade lo bebabane ekuthwaseni, ngelinye ilanga bavuka ekuseni bobane ngesamarimarima bayokukhamanzi emlanjeni. Kuthe nababuyako ugobelabo wabatjela bonyana baphule umthetho wabadendebula ngemvubu boke umhlana lo.
Udade lo khenge asaqeda nokuthwasa wabuyelekhaya ngendlela bekaphethwe ngayo ngugobelakhe. Wagula ngokomkhumbulo kwanjesi,nasele acabanga izinto abamenze zona ekuthwaseni. Uthi udade lo ongutlhogigama,la ekuthwaseni into egijimako marhamulo,ngendlela astokwa ngayo bogobela.
Enye indaba ngeyabalaphi ngokommoya efaka phakathi abaphorofidi ngendlela inengi labo litlhorisa ngayo abantu. Kunotlhogigama la, othi wahlangana nomphorofidi wamtjela bonyana kukhona into ayibonako kuye. Umphorofidi wamtjela bonyana kufanele baye ngemlanjeni ayomhlamba khona kuzokusuka amabhadi. Mbala baye ngemlanjeni bamhlambe bamtjele bonyana lihlandla lokuthoma lelo.
Ihlanga lesibili umphorofidi wamtjela bonyana kufanele ezenamaqanda amathathu awalethe la kuhlala khona umphorofidi lo. Mbala awalethe kumphorofidi, khonapho umphorofidi akhumule abebulanzi, nakatjho batjho ukhupha amandla wokugcina wokulapha ungazimbi lo. Isigcino umphorofidi amtjele bonyana abayemsemeni. Utlhogigama lo kula aphume khona ngomnyango wabaleka,khengasabuyela.
Banengi abantu abatlhoriswa zizangoma ekuthwaseni ngendlela ezinengi. Abanye batlhoriswa ngokomseme la ugobela wendoda ufuna ukulala namathwasanakhe woke. Kibogobela bengubo batlhagisa amathwasabo ngokubasebenzisa butjhwileni njengamarhoba, amathwasanakhe ayabethwa woke avuka ekuseni asebenze.
Kuvela indaba indaba ethi ukuthwasa abanye babiza ukusukela ku-R50 000 ukuya ku-R100 000. Abanye babhadeliswa ngendlela abaqaleka ngayo nangendlela abambatha ngayo neenkoloyi abakhamba ngazo. Ngokuka Dorhodera uMntimande naye onguDorhodera wendabuko uthi banengi khulu abantu abatlhagiswa zizangoma ekuthwaseni kwaphela basaba ukukhuma.

//////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////
Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 11 kuRhoboyi 2026-ikhasi 2
Umphakathi WeZithobeni Utjhise Amatanka Wamanzi Ngebanga Lokutlhogamanzi

Zithobeni: Umphakathi weZithobeni ubile waqeditjhukela nawusilingwe nguMaspalati weTshwane ngokubhalelwa kuletha iinsetjenzelwa endaweni yeziThobeni eduze neBhronghoro esiFundeni seGauteng mhlapha. Umphakathi lo uthi ukholiwe kulawulwa nguMaspalati weTshwane njengombana ubathathela phasi kangaka.
Batjho sekuziimveke ezimbili abantu beZithobeni banganamanzi, kungangeni nalaba beenlori bazobathelelamanzi. Okubuhlungu yindaba yegezi nayo ayikho,kutjho bonyana abanamanzi kunye negezi. Kuyavela bonyana kubonakala iinlori ezithengisamanzi kwaphela. Ngokuya kwesinye sesakhamuzi kunetanka etja yamanzi,nayo isihlezi ngokuhlobisa.
Abantu beZithobeni balila ngamanzi angekho,begodu balila ngokucinyelwa kwegezi koke lokhu kusemahlombe womphakathi weZithobeni. Utlhogigama lo uthi bayazisola ngokubangaphasi kwakaMaspalati weTshwane njengombana ungabathathelehloko nje. Okhunye akubalako uthi laba beenlori ezithengisamanzi babhadela khudlwana,ngombana ngekhe bakuthelele simahla ungakabhadeli.
Indllela ababile ngayo bebaqeditjhukela kugcine la umphakathi uthatha isiqunto sokutjhisa amajojo kaMaspalati womphakathi amumatha amanzi. Isizathu sokutjhisa amajojo la yindaba yokuthi uMaspalati unamajojo kodwana akanamanzi. Ngikho ke kuthiwa umphakathi ugcine uwatjhisa amajojo lawo aseentradini wagina nangokuvala iintrada. Ngesikhathi sitlola lombiko uMaspalati weTshwane bowungakaphefumuli malungana nomtjhagalo lo kunye nokutjhiswa kwamajojo.
////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////
Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 11 kuRhonboyi 2026-ikhasi 3
Isiyeleliso
Iphephandaba uMkhozi liphephandaba lesiNdebele elithi nange kukhona umtlolo olumelako namkha ukukhuluma kumbi ngomunye umuntu ngaphandle kwesizathu nobufakazi, loyo muntu unelungelo lokufaka umlandu namkha isinghonghoyilo sakhe ngaloyombiko ku: Press Council of South Africa
12 Section “B’ Burnside Island, Office Park410 Jan Smuts Ave, Craighall 2196.
011-484 3618/011 484 3612.
Fax:011-484 3619.
Iposommoya:enquiries@ombudsman.org.za
Isaziso
Iinthombe ezibekwe tjhatjhalazi ku-inthanethi siyaziboleka bese siyatjho bona ziinthombe ezibolekiweko, akusizo iinthombe zethu. Ngaphandle kweenthombe zabentwana ababulanzi namkha abantu ababulanzi ngekhe sizisebenzise iinthombe ezinjalo. Iindaba zethu esizitlolako ezinye zazo ziindaba ezisepepeneneni ngokweemthombo ethembekileko yeendaba. Nakho lokho siyakuveza asikufihli nange indaba kungasiyo yethu. Iziko leendaba lisebenza njalo, ngokufaka neminye iimthombo yeendaba. Akusiwo umlandu ukubolekisa ngenye indaba namkha ukudlulisa umbiko kwelinye iziko leendaba nange umthombo loyo uthembekile. Yoke indaba namkha umbiko okungasikho kwethu siyaveza bonyana msebenzi kabani, asenzi kwangasuthi msebenzethu.
Umkhozi utloliswe njengephephandaba elitlola iindaba ngesiNdebele. Sivikela abentwana abangaphasi kweminyaka elitjhumi nekhomba, abachwalileko, iindwala, nokuveza iinthombe zabo nabangakghoni ukuziphendulela njengabongazimbi ngaphandle kwesizathu. Siyakukhandela ukuthatha iinthombe endaweni la kungakafaneli khona ngaphahndle kwemvumo. Ungathumela imibono nokuthi singenzanjani ncono ephephandabeni uMkhozi.
Siyatholakala ku:
2942 Kwagga “C”
Kenang Security Building
Empumalanga 0458.
0732068645
———————————————————————————————-
Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 11 kuRhoboyi 2026-ikhasi 4
Kunamakhansela Alila Ngokuhekhwa Kwabofunjwathwako Babo
Kwaggafontein: Kunamakhansela ngaphasi kwakaMaspalati weThembisile alila ngokuhekhwa kwabofunjwathwako babo. Amakhansela la abalelwa kwamahlanu sela woke. Ikhansela uLeah Masanabo nakahlathulula indaba le uthi abantwaba bakhamaba babawa iimali egameni lakhe, namanye amakhansela.
Abalelwa emakhanseleni amahlanu, ahlalelevalweni njengombana kusetjenziswa iinomboro zabofundwathwako babo eenkundleni zokuthintana ngehlelo le-Facebook kunye ne-WhaTsap. Kuvela bonyana iinlelesezi zibawa imali ebantwini ngokusebenzisa amagama wamakhansela anjengo Leah Masanabo,Maria Nobela namanye amathathu eenkundleni zokuthintana.
Naliragela phambili ngendaba le ikhansela uLeah Masanabo liveza bonyana umuntu lo ubahekhe ngokusebenzisa iinomboro zabo. Kuthiwa lomuntu selabawa iimali ngasuthi zibawa nguLeah Masanabo. “Umuntu lo anjalo nje uthembisa nabantu bonyana uzobafaka emsebenzini” kutjho ikhansela uLeah Masanabo.
Elinye ikhansela uMaria Nobela naye ulila uyazithulisa ngendaba le,njengombana uthi naye ufonelwe mumuntu kwabangasuthi uyamsoma, ngokumbuza iimbuzwana, wabona ikhasela lingayingeni leyo. Kulapho umuntu abawe ikhansela i-R5000. Kuthe ikhansela nalithoma ukutsitsila wamthumela iinthombe zakhe. Labuza ikhansela bonyana uzithathaphi iinthombezi,umuntu wathi thumela imali leyo nakungasinjalo ngizithumela tjhatjhalazi.
Mbala ikhansela uMaria Nobela bambeke tjhatjhalazi la kuvele khona bonyana iinthombe zakhe zivele eenkundleni zokuthintana abulanzi njengombana khenge athumele mali. Ekugcineni ikhansela uMaria uthi uvule umlandu eKwaggafontein Police Station,nakathi uvulela namanye amakhansela watjelwa bonyana akazizele azozivulela umlandu. Umbiko lo uthuse abantu abanengi bonyana mbala kungenzeka amakhansela abawe iimali ebantwini,nokuvelabulanzi khonapho. Abantu bayayeleliswa ngobulelesi bokuhekhwa emafonini.
//////////////////////////////////////////////////////////////////////
Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 11 kuRhoboyi 2026-ikhasi 5

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 11 kuRhoboyi 2026-ikhasi 6
Iincwadi Zokutjhayela Zizokuvuselelwa Ngemva Kweminyaka Elitjhumi Kwanjesi
Ngemva kwesikhathi eside abatjhayeli beenkoloyi balila ngelokuthi ukuvuselela iincwadi zabo zokutjhayela njalo ngeminyaka emihlanu kubabeka ebujameni obudisi. Abatjhayeli banghonghoyila ngokubhadela bebapopolwe amehlo koke lokhu kudla isikhathi sabo.
Kungasikade koke lokho kuzabe kuyintolwani njengombana sekukhona iindaba ezimnandi zabatjhayeli beenkoloyi. IPhalamende yeSewula Afrika ivumile bonyana ukuvuselelwa kweencwadi zokutjhayela ngekhe kusaba minyaka emihlanu njengombana kusenzeka nje,kodwana sekuzakuthatha iminyaka elitjhumi kwanjesi.
Lokho kutjho bonyana abatjhayeli beemodoro ezincani bazakuvuselela iincwadi zabo zokutjhayela njalo ngemva kweminyaka elitjhumi kungasikade. Lokho kuzokwenzakala kungasikade,njengombana iPhalamende seyivumile bonyana akubenjalo. Iinkoloyi ezimhlobo weemodoro ezincani zeencwadi ze;code-08,A,A1,B ngizo ezizokuvunyelwa bonyana abanikazi bazo bavuselele iincwadi zabo zokutjhayela ngemva kweminyaka elitjhumi.
Iinkoloyi ezinjengeenlori, ukusukela ku-code 10,ukuyaphezulu amathraga nezinye iinkoloyi ezilayitjha umthwalo obudisi, zona zisazokuvuselelwa njalo ngeminyaka emihlanu. Kunabantu abaveze umbono wokuthi ngathana sebafaka woke umhlobo weenkoloyi,ngombana iminyaka le emihlanu badosemhlweni ngayo iseduze khulu.
“ Abantu ngekhe basajama iimjejemide ilanga loke,begodu ngekhe kusabanekohlakalo “,kutjho uNgqongqotjhe wezenThuthi uBarbara Creecy,emNyangweni omkhulu kaRhulumende. Inengi labantu libonakale lithabela isimemezelo esifana nalesi,ngokukhamba kwesikhathi nezinyee iinkoloyi zizakulandela nazo.
////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////
Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 11 kuRhoboyi 2026-ikhasi 7

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 11 kuRhoboyi 2026- ikhasi 8
Sivulwe Ngokomthetho Isibhedlela I-king Nyabela District Hospital NgeMedlhela


Middelburg (Steve Tshwete Local Municipality)-Sivule ngokomthetho isibhedlela ekukade sikhulunyiswa eMedlhela ngaphasi kwe-Steve Tshwete Local Municipality esiFundeni seMpumalanga. Isibhedlelesi esaziwa ngokuthi yi-King Nyabela District Hospital sakhiwe mBuso ngebanga lokuthi isibhedlelaa esidala, iMeddelburg Provincial Hospital sele kusibhedlela esidala ngaphezulu kweminyaka elikhulu.
Kungaleso sizathu umBuso wabona ukwakha isibhedlela esitjha ngeqadi kwakathelawalisa u-N4. Umakhiwo lo wathoma ngomnyaka ka-2017 waba neentjhijilo la,kube nabanye abosogontraga abayemakhotho bamangalela umBuso kubangwa umsebenzi wokwakha isibhedlelesi. Kuvela bonyana kubekhona abanye abathelisa ngokubhadelisa ikontraga eyakhako bonyana akubenemali ebhadelwako,ibhadela laba abathelisako. UMengameli ubakhalimile abantu abathelisabanye ngokubabhadelisa iimali ezingaziwako.
Ngomnyaka ka-2025 mbala saphela isibhedlela, sathoma ukusebenza kodwana singakavulwa ngokomthwtho, bekube la uMengameli Cyril Ramaphosa asivula khona ngokomthetho ngenyanga kaRhoboyi 2026. Bayasibukake abantu isibhedlelesi njengombana bathi sisebujameni obuphezulu ngendlela erarako. Babalelwa ku-240 000 abantu abazokusizeka eKing Nyabela District Hospital ngaphasi kwe-Steve Tshwete Local Municipality.
Kubalwa nemibhede eyi-220 ezokulalisa iingulani ezihlukileko ngokugula kwazo,njengombana isibhedlelesi silapha umhlobomnengi wokugula. Kukhona nekhemisi khonapho ngaphakathi ukwenzela ukuthola iimtjhoga ezobatjhoga baphole baphile. “Namhlanjesi sivula ngokomthetho isibhedlela esaziwa ngelokuthi yi-King Nyabela District Hospital. Isibhedlelesi siyokusiza abantu abayi-240 000 ngaphakathi kwakaMaspalati we-Steve Tshwete”,kutjho uMengameli Ramaphosa ngesikhathi nakakhuluma neemvakatjhi ezikhambele lomnyanya.
Ibalelelwa ku-R1,6 b imali eyakhe iKing Nyabela District Hospital, abantu esele bathola isizo kilesibhedlela babaza itjhejo elirhabako nokutlhogonyelwa kweengulani. Okurarako endabeni le ngokuvezwa yimbongi yesigodlweni seMthambothini umntwanekosi uPondo Mahlangu.
Umntwanekosi uthi kwenzeka koke lokhu iNgwenyama yesitjhaba samaNdebele wakwaNdzunzda Mabhoko ayikamenywa, njengombana umnyanya lo uphatha ibizo lomunye wabokhokho bakhe kwaNdzunzda Mabhoko. UNdunakulu weMpumalanga uMandla Ndlovu naye ubakhonapho azokwamukela uMengameli wenarha umhlonitjhwa uRamaphosa.
Nezinye iinkhulu zomBuso ziyabalwa uNgqongqotjhe wezePilo uDorhodera u-Aaron Motswaledi, uSodorobha we-Steve Tshwete Local Municipality uMhlonitjhwa uMasilela ubakhonapho,noSodorobha weNkangala District Municipality umhlonitjhwa ikhansela uNgwenya nabanye abanengi.
////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////
Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 11 kuRhoboyi 2026-ikhasi 9

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 11 kuRhobopyi 2026-ikhasi 10
Zivalwe Zoke Iimpaza Zamapandle KwaMhlanga

KwaMhlanga: Zivalwe zoke iintolo zamaphandle ngaphakathi KwaMhlanga mhlapha nje. Lokhu kufaka hlangana iKwaMhlanga A,B,BA kunye nema “B”. Koke lokhu kumalungana nehlelo lehlangano yomphakathi eyaziwa nge-March and March. Solo kwathoma indaba yokukhupha amaphandle kwathiwa akakhambe abuyele emakhabo iimFunda zolithoba zimajadujadu zikhupha amaphandle.
Akhambile ke amanye amaphandle njenge;Malawi,Nayjerya,Zimbabwe kunye Mozambikh. Kubonakele amaphandle weTopiya,Phakhistan,Bhangladetjh nabanye bangazitshwenyi ngokukhamba. NaKwaMhlanga khekwathula du!,kodwana mva nje kuvalwe iintolo zawo kwathula ummoya. Bekube nje zisavaliwe iintolo zabo kubonakala kuvulwe zamaSewula Afrika wodwa.
Kuzwakala kuhlongozwa indaba ethi woke amaphandle aqhatjhe KwaMhlnga ngaphakathi komuzi sikhathi bonyana nawo akhutjhwe kwanjesi. Njenganje okwenzakalako kubona amaphandle weempaza asebenza kamnandi eendawni ezifana nabo;Leratong,ekhrosini KwaMhlanga,Zakheni njalo. /////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////
Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 11 kuRhoboyi 2026-ikhasi 11
Kunephiko Elitjha Le-March and March Lezomthetho

Kubika uMkhozi
Ihlangano ye-March and March okuyihlangano yomphakathi neyaziwa khulu ngokulwisana nokukhupha amaphandle angekho emthethweni bonyana abuyelemakhabo,seyivule iphiko elitjha layo elizokusebenza ngezinto ezimalungana nomthetho. Mbala njengombana ihlangano le yeMarch and March isebenza ngokuqala nokukhupha amaphandle, kuyayifanela ukuba nephiko lezomthetho elimumethe amagqwetha.
I-SA Forum First liphiko le-March and March elizokusebenza ngezinto ezimanqophana nomthetho, nezithinta lehlangano kanye namaSewula Afrika angenamali yokubhadela amagqwetha. Lehlangano ekuthiwa yi-SA Forum First iphethe amagqwetha wasimahla azokuqala nanyana yini iMarch and March emangalelwa ngakho. njengombana iqalwe ngelihlwelimbi babantu abanengi neenhlangano ezithanda amaphandle.
Nakakhuluma nabeendaba zakwa SABC Umrholi we-March and March uJacinta Ngobese Zuma, uveza bonyana iphikweli lizokusiza abantu abanengi abanganamali yokubhadela amagqwetha njengombana umBuso ungabenzeli litho nje. “Akusiyo indaba yokuthoma ihlangano yombanarha etja,kodwana liphiko lezomthetho elitjha ngaphasi kwe-March and March elizokusiza abadosemhlweni ngokungabinemali yokubhadela amagqwetha”, kutjho uJacinta Ngobese Zuma umrholi we-March and March.
Nakaragela phambili uJacinta uthi bekube nje, zinengi khulu iinhlangano zombanganarha eSewula Afrika,koke abakwenzako kukwakha iphiko lezomthetho elizokubasiza belisize nalabo abafuna ukuyeleliswa ngezomthetho simahla. Bekube nje, iminininggwana eminengi ayikakhutjhwa,kuzakuthi sekuhlanganiswe yoke into kwaziswe abantu ngehlelo le-March and March kanye ne-SA Forum First. Umthombo weendaba:SABC.///////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////
Mkhozi Nmaba Skhambe NgeLesibili mhlaka 11 kuRhoboyi 2026-ikhasi 12

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 11 kuRhoboyi 2026-ikhasi 13
Kuvulwe Isikolo Seemfundo Zobukghwari


Ermelo: Kuvulwe isikolo sobukghwari e-Ermelo esiFundeni seMpumalanga mhlapha nje. Isikolo sibizwa ngegama lomvumi owaziwako nowalalako uLucky Dube. Isikolwesi ngokuya kwakaNomkhandlu wezeFundo eMpumalanga umhlonitjhwa uLindi Masina iimfundo zobukghwari azikho kukharikhyulam yokufundisa ziimfundo nje zokungezelela.
Isikolwesi sifana nazo zoke iinkolo sineemfundo zesayensi okuziimfundo ezikhona kukharikhyulam yefundo. Isizathu sokuthiya isikolwesi ngomvumi uLucky Dube,kungebanga lokuthi ubelethwa khona e-Ermelo. UNomzana Lucky Dube kwakumvumi we-Reggae waduma iphasi loke zombelele,wabe wakhamba iinarha ezinengi ngomvumo we-reggae,ngaphambi kokuhlongakala kwakhe ngomnyaka ka-2007.
Ubukghwari buzokufundiswa esikolwenesi iLucky Dube School of Performance Arts,sizokufundisa iimfunndo zobukghwari ezilandelako; umvumo,umdlalo westeji,ukulingisa,ukujida. Ngokuya kwelinye ilunga elasebenza noLucky Dube, nanje ilungelo lisasebenza ebhendini kaLucky Dube lithi uLucky Dube bekayithanda ifundo.
Njenganje isikolwesi sisathatha abentwana be-Ermelo. Umswa uThuthukani Mbhele kade akhona ebhendini kaLucky Dube uthi uLucky Dube bekaziwa iphasi loke begodu bekamenywa ziinarha ezinengi ukuyokuhlabelela umvumo we-reggae. Njenganje uThuthukani uthi kunala babizwe khona umnyaka lo ngaphetjheya ukufaka iFiji ngaphakathi.
UmNyango wezeFundo esiFundeni seMpumalanga uthi usebenzisene nomndeni kaLucky Dube kwekuthomeni njengombana umsebenzi lo uthinta igamalakhe. “Sisebenzisene nomndeni kaLucky Dube nasithoma ihlelweli bekube nje”, kutjho uNomkhandlu wezeFundo esiFundeni seMpumalanga uLinda Masina.//////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////
Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 11 kuRhoboyi 2026-ikhasi 14
Ukutlogonyelwa Kwemvelo

Ukuhlafunya Itjhingamu

Itjhigamu umkghwayo yayenzelwe abantu bezemidlalo,kungasinanyana ngubani ekufanele ayihlafunye. Abantu abanengi abanandlehle yokuhlafunya itjhingamu. Indlela abayifunya ngayo iyahlazisa khulu khulu phakathi kwabantu abangafuni nokuyibona la ikhambe. Abanye abantu bakghona ukwahlulela umuntu ngokuhlafunya itjhingamu bonyana umumuntu onjani.
Itjhingami innendaba ezinengi khulu ezingasimnandi,kulabo abayihlafunyela butjhwileni. Kukhona abahlafunya itjhingamu nayiphela itjhukela bayitjhiye phezu kwesitulo namkha bayinamathisele ngaphasi kwetafula. Abanye bayibeka phezu kesitulo afike omunye ahlale phezukwayo. Umuntu ohlezi phezu kwetjhingamu esemenzi izemebtho zakhe ngekhe asabuye azimbathe sezonakele.
Kunabantu abathi nabahlafunya itjhingamu bayibangise itjhada,badlale ngayo bayenze bonyana idubule khona ngemlonyeni. Abanye bayihlanya bebayenze ibholo izale ummoya. Umuntu nje ohlafunya itjhingamu ayihlafunyele butjhwileni loyomuntu abamthatheli ehloko. Kunabantu abahlunya itjhingamu,bayihlafunye kuhle ngendlela enesithunzi nethandekako.
Bakwethu akusiwo umlandu ukuhlafuna itjhingamu,okumbi kulokha umuntu nasele iphele itjhukela athathe iphetjhana lakhona alilahlele endleleni. Akuthi ke umuntu nasele ayilahla itjhingamu ayifake ngemgqomini weenzibi. Asiyekeleni ukuphosa phasi itjhingamu ehlafunyiwe,namkha siyibeke phezu kwala besihlezi khona esitulweni namkha ngaphasi kwetafula yanamathela khonapho. Iphepha nephepha elisebenzileko asilifakeni emgqomini weenzibi bakwethu. Asitjhejeni ibhoduluko lethu.
////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////
Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 11 kuRhoboyi 2026-ikhasi 15
…….Mkhozi Namba Skhambe…….



Umnyaka lo ka-2026 i-ihlangano yezokuRhatjha ngoMmoya eSewula (SABC) igidinga iminyaka eyi-90 yabakhona ngokurhatjhela abantu beSewula Afrika ngokuthembeka. Ngaphasi kwe-SABC kukhona imirhatjho elithoba yamalimi webele. Emirhajhweni ekhona erhatjha ngamalimethu wendabuko kukhona imirhatjho yesiNguni,yesiSuthu,Tshivenda,kunye nexiTsonga.
Mina ngakhuliswa yi-Radio Bantu kade,ngakhula njalo kuyi-Radio Bantu. Namhlanjesi uKhozi Fm, wona lomrhatjho wesiZulu awusafani nakade. Nawuqala amahlelo wakade bekamnandi begodu afundisa nabarhatjhi bakhona bebanamakghono aphezulu khulu.
Ngomnyaka ka-1983 kwafika i-Radio Ndebele nabarhatjhi abanelemuko tle!,lokurhatjha. Namhlanjesi sineKwekwezi Fm erhatjha ngesiNdebele. Yoke lemirhatjho ngeyakwa-SABC erhatjha ngamalimi wethu webele. Esiqephini esizako ngizokhe ngiqale i-Radio Bantu yesiZulu,la ngathoma ukuyizwa namkha ukuyilalela bekufike la itjhuguluka khona kuba yi-uKhozi Fm.
Ngizokutjheja godu neRadio Ndebele ngabarhatjhi bayo bokuthoma. Ngikhuluma ngabarhatjhi abadlala indima ekulu ekukhuliseni umrhatjho lo ukhule ubengilento esiyibona namhlanjesi. Koke lokhu sikwenza ngesizathu sokugidinga iminyaka eyi-90 ye-SABC yaba khona irhatjhela amaSewula Afrika. Sizokuzwa amahlelo nabarhatjhi ku-Radio Zulu nakuKwekwezi Fm ngalezonkathi. Nasitlola umlando nolilifa elinjengaleli senzela bonyana nangelinye ilanga nasele bafuna ukufunda ngemirhatjho yabo bafunde ngelimi labo lebele nabalizwisisa ncono.

/////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////
Kubika uMkhozi
Ihlangano ye-March and March okuyihlangano yomphakathi neyaziwa khulu ngokulwisana nokukhupha amaphandle angekho emthethweni bonyana abuyelemakhabo,seyivule iphiko elitjha layo elizokusebenza ngezinto ezimalungana nomthetho. Mbala njengombana ihlangano le yeMarch and March isebenza ngokuqala nokukhupha amaphandle, kuyayifanela ukuba nephiko lezomthetho elimumethe amagqwetha.
I-SA Forum First liphiko le-March and March elizokusebenza ngezinto ezimanqophana nomthetho, nezithinta lehlangano kanye namaSewula Afrika angenamali yokubhadela amagqwetha. Lehlangano ekuthiwa yi-SA Forum First iphethe amagqwetha wasimahla azokuqala nanyana yini iMarch and March emangalelwa ngakho. njengombana iqalwe ngelihlwelimbi babantu abanengi neenhlangano ezithanda amaphandle.
Nakakhuluma nabeendaba zakwa SABC Umrholi we-March and March uJacinta Ngobese Zuma, uveza bonyana iphikweli lizokusiza abantu abanengi abanganamali yokubhadela amagqwetha njengombana umBuso ungabenzeli litho nje. “Akusiyo indaba yokuthoma ihlangano yombanarha etja,kodwana liphiko lezomthetho elitjha ngaphasi kwe-March and March elizokusiza abadosemhlweni ngokungabinemali yokubhadela amagqwetha”, kutjho uJacinta Ngobese Zuma umrholi we-March and March.
Nakaragela phambili uJacinta uthi bekube nje, zinengi khulu iinhlangano zombanganarha eSewula Afrika,koke abakwenzako kukwakha iphiko lezomthetho elizokubasiza belisize nalabo abafuna ukuyeleliswa ngezomthetho simahla. Bekube nje, iminininggwana eminengi ayikakhutjhwa,kuzakuthi sekuhlanganiswe yoke into kwaziswe abantu ngehlelo le-March and March kanye ne-SA Forum First. Umthombo weendaba:SABC.
////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////




