August 22, 2026 Iindaba ze-Mkhozi ngilo kwaphela iphephandaba elizijameleko lesiNdebele ledijithali leSewula Afrika.
BREAKING
Iprojekthi Yokutsengamanzi Asilaphazekileko EMalahleni Industrial Park
Iindaba

Iprojekthi Yokutsengamanzi Asilaphazekileko EMalahleni Industrial Park

Mkhozi News July 13, 2026 13 min read
Spread the love

MKHOZI
Namba Skhambe

Mkhozi NgeLesibili Mhlaka 14 kuVelabahlinze 2026-ikhasi 1

Isithombe esingehla se-National Coal Supporters sibonisa amanzi asilaphazelekileko ngaphasi kwemayini yomgodi.

Isithombe esingenzasi ngesakwa: National Environment naso sibonisa amanzi asilaphazelekileko ngaphandle nje kancani kwemayini aphalakela ngaphandle.

iEMalahleni: Iindawo ezizele iimayini ezinengi enarheni yeSewula Afrika siFunda seMpumalanga ngesiphandeni seNkangala eMalahleni.  Iimayini la kwembiwa khona amalahle kubakhona amanzi nabemba batjhinga phasi. Amanzi la ayasilaphazeka, ummoya wakhona kunye nebhoduluko lakhona. Lokhu kufaka phakathi umphakathi wendawo nawo ogcina ungenwa bulwelwe bamaphaphu nokhunye ukugula.

Iprhojekthi eyaziwa ngokuthi yi “EMalahleni Water Reclaimation Scheme”yiphrojekthi enqophe ukutsengamanzi asetjenziswe yimayini bonyana kubemamanzi abuyela esigeni sawo bonyana angaselwa ngombana selatsengiwe kwafakwa zoke iinhlanhla zakhona ezenza amanzi abesezingeni lokuthi angaselwa ngokuvikelekileko. Omunye umnqopho wephrojekthi le kuhlwenga ibhoduluko bonyana libuyele esigeni salo kube nommoya ohlwengekileko.

Kuvela bonyana amanzi asetjenziswa ziimayini ngaphasi kwehlabathi amumethe i-90% yamanzi asilaphazekileko . Lephrojekthi eyaziwa ngokuthi yi “Emalahleni Water Reclaimation Scheme” ngesizo le-Anglo American, nakhu okuzokwenzeka; i-Anglo American  izokukhupha amanzi asilaphezekileko ngaphasi komgodi weemayini okungaba malitha angaba mamiliyoni wamabhodlelo.

Amanzi lawo ngekhe alahlwe kodwana ayokutsengwa asetjenziswe butjha bonyana angaselwa. Mamanzi ayokudluliselwa kuMaspalati weMalahleni, yena awadlulisele emphakathini njengombana iSewula Afrika idosemhlweni ngamanzi nje. Lokhu akupheleli lapho, kunenye ikampani godu, nayo ezokwenza lomsebenzi ngokuhlanganyela ne-Anglo American eemayini ezingaphasi kwe-Highveld Industrial Park. 

Enye ikampani eyokusebenza kilephrojekthi yi-NAFASI Water Technologies ngokuhlanganyela ne-Industrial Development Corporation, nazo  zizokutsenga amanzi ziwakhupha ngaphasi komgodi wemayini. Ngokwenza njalo zizalisa umnqopho wesibili wephrojekthi ngaphakathi kweMalahleni Industrial Park. Ikamapni le nayo izokutsengamanzi ngaphasi komgodi wemayini abesebujameni bokuselwa, kodwana okhunye okukhulu kunako koke okwenziwa yikampani le kutjhugulula ifucufucu ephuma emanzini asilaphazekileko ngaphasi komgodi wemayini. Ifucufucu leyo itjhugululelwa ukuba ngumanyoro ovundisa ihlabathi yeentjalo. Lefucufucu eyokuthathwa la ngaphasi kwehlabathi nakuqedwa ukuhlwanzamalahle ngiyo ke eyokubangumanyoro ukusetjenziselwa ukutjala.  Indawo ye-Malahleni Industrial Park ngekhe isafana nekuthomeni, iinsebenzi ziyokuphefumula ummoya ohlwengekileko kwanjesi ukufaka nomphakathi owakhe lapho eduze neemayini.  

////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Mkhozi NgeLesibili Mhlaka 14 kuVelabahlinze 2026-ikhasi 2

Kubanjwe AmaZamaZama Ayi-217

Iinthombe SAPS: Iinlelesi zilaliswe phasi mapholisa ngokutholakala zemba umgodi wemayini engasasebenziko ngaphandle komthetho eWestonaria eTjingalanga ye-Jwanasbhege. Isithombe esingaphasi sipholisa seGauteng sikhuluma nabeendaba ngokuthola amaphandle emba ngaphandle komthetho.

Kubika Ihlokohloko

Westonaria-Buragela phambili ubulelesi bokwemba iimayini ngokungamthetho eSewula Afrika maphandle angenamvumo yokuba seSewula Afrika. Mva nje kubanjwe amaZamaZama abalelwa ku-217 endaweni ye-Westonaria eTjingalanga yeJwanasbhege esiFundeni seGauteng begodu igama lemayini yi-Losberg Kloof Mine.

Ebantwinaba abaziwa ngokuthi bamaZamaZama phakathi kwabo kubalwa hlangana nabavela enarheni yeLisuthu, Mozambikhi kanye neZimbabwe, begodu akhona namaSewula Afrika khonapho. Ngokweembiko ethembekileko kuvela bonyana ayimbijana amaSewula Afrika ahlangene nalaba beziga.

Okuvelako endabeni le yamaZamaZama la abotjhwe ngeLesibili, abotjhwe neenkhali ezithusako kubalwa hlangana; ama-AK 47, 9mm pistol, abomagazini ababili kunye neentlabagelo ezisetjenziselwa ukukhupha igolide.

Lo msebenzi wesipholisa kanye namajoni ngejima lokubamba amagenge amayina ngokuphula umthetho eSewula Afrika wokugubha umgodi weemayini ezingasasebenziko. Isewula Afrika ihlaselwe maphandle agubha iimgodi yeemayini ezingasasebenziko ngokufuna ukuthola iinsalela zamatje aligugu kuthengiselwe iimakathe ezingekho emthethweni. Umkghwa lo wenziwa maphandle angenazo iincwadi zokuba senarheni yeSewula Afrika.

Balotjhise uMarhastrata, kanti ukuthoma kwabo ukuvela ekhotho kuzabe kungumhlaka-15 KuVelabahlinze kiwo lomnyaka. Umphakathi we-Westonaria bekube nje uhlalele evalweni ngebanga lamaZamaZama, ngombana wakhe eduze neemayini. Isizathu esenza bonyana umphakathi uphatheke kumbi ufuna  umBuso ungenelele endabeni le, kungombana ngokuhlwa batjho amaZamaZama la kungenzeka angenele umuzi nomuzi agagadlhele abantu bengubo.

Zintathu iimFunda ezaziwa ngokumayina okungekho emthethweni; yi-Freystatha, Gauteng kunye neTlhagwini Tjingalanga. ITjingalanga Kapa yaziwa ngeendakamizwa kanti iPumalanga Kapa yona yaziwa ngobulelesi bokuthelisa abosorhwebo beendawo.

////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Mkhozi NgeLesibili Mhlaka 14 kuVelabanhlinze 2026-ikhasi 3

Isiyeleliso

Iphephandaba uMkhozi liphephandaba lesiNdebele elithi nange kukhona umtlolo olumelako namkha ukukhuluma kumbi ngomunye umuntu ngaphandle kwesizathu nobufakazi, loyo muntu unelungelo lokufaka umlandu namkha isinghonghoyilo sakhe ngaloyombiko ku: Press Council of South Africa

12 Section “B’ Burnside Island, Office Park410 Jan Smuts Ave, Craighall 2196.

011-484 3618/011 484 3612.

Fax:011-484 3619.

Iposommoya:enquiries@ombudsman.org.za

Isaziso

Iinthombe ezibekwe tjhatjhalazi ku-inthanethi  siyaziboleka bese siyatjho bona ziinthombe ezibolekiweko, akusizo iinthombe zethu. Ngaphandle kweenthombe zabentwana ababulanzi namkha abantu ababulanzi ngekhe sizisebenzise iinthombe ezinjalo. Iindaba zethu esizitlolako ezinye zazo ziindaba ezisepepeneneni ngokweemthombo ethembekileko yeendaba. Nakho lokho siyakuveza asikufihli nange indaba kungasiyo yethu. Iziko leendaba lisebenza njalo, ngokufaka neminye iimthombo yeendaba. Akusiwo umlandu ukubolekisa ngenye indaba namkha ukudlulisa umbiko kwelinye iziko leendaba nange umthombo loyo uthembekile. Yoke indaba namkha umbiko okungasikho kwethu siyaveza bonyana msebenzi kabani, asenzi kwangasuthi msebenzethu.

See also  UMengameli We-Zimbabwe Ungezelelwe Isikhathi  Bekufike Umnyaka Ka-2030

Umkhozi utloliswe njengephephandaba elitlola iindaba ngesiNdebele.  Sivikela abentwana abangaphasi kweminyaka elitjhumi nekhomba, abachwalileko, iindwala, nokuveza iinthombe zabo nabangakghoni ukuziphendulela njengabongazimbi ngaphandle kwesizathu. Siyakukhandela ukuthatha iinthombe endaweni la kungakafaneli khona ngaphahndle kwemvumo. Ungathumela imibono nokuthi singenzanjani ncono ephephandabeni uMkhozi. 

Siyatholakala ku:

2942 Kwagga “C”

Kenang Security Building

Empumalanga 0458.

0732068645

———————————————————————————————-

Mkhozi NgeLesibili Mhlaka 14 kuVelabahlinze 2026-ikhasi 4

UmBuso Uqinisa Ukuba Khona Kwe-Postbank

Ngu-Nomhlekhabo

Isithombe yi Webmoney

Liyangokuqina igadango lomBuso weSewula Afrika bonyana ibhanka yombuso iPostbank kube yibhanka yamaSewula Afrika athembele kiyo ngeemali zawo. Lokhu kuvela nanyana amaposi amanengi selavalwa eSewula Afrika kwasala imbijana yokusiza abadala abarhola imali pentjheni.

Kukhona ukuzaza ebantwini abanengi nge-Postbank bonyana kghani vele amaSewula Afrika angasizakala ngayo njengombana kungasenamaposi esewula Afrika. Nakakhuluma nabeendaba uNomzana Thami Cele uthi kunjalo, iPostbank ngiyo kwaphela ibhanka yomBuso amaSewula Afrika angathembela kiyo njengombana kuneensebenzi zayo esele zibekwee ngaphakathi kweenthabathaba zeentolo eSewula Afrika yoke.

UNomzana Cele uyavuma bonyana iye kukhona iintjhijilo ezisekhona malungana nePostbank, kodwana ziyalungiswa nomsebenzi uragela phambili, ngokutjho njalo iPostbank iyaphila begodu iyasebenza ngombana kukhona abayifunako nabathemeble kiyo.

Njenganje iPostbank isebenza ngalendlela elandelako; kubakhona abajameli bayo eentolo ezikulu njenge;Shoprite, Pick n Pay,U SAVE, Standard Bank nezinye iintolo ezikhona ngaphakathi kwesithabathaba esimumethe iintolo ezikulu. Imali ekulu engange R2,500 nakufanele ikhuntjhwe ufaka isibawo ngenomboro ethi; 0800 555453 bese unikelwa iphetjhana lemininingwana yokuthi ubekwelwe isamba semali ethize ekufanele uyithole. Ngaphasi kwe; R2,500 awufaki isibawo ngombana leyokuyimalencani.

Okhunye okuvezwa nguNomzana Thami Cele wakwaPostbank, yindaba efaka phakathi bonyana nawufuna ukwazi ngePostbank eseduze nawe utjhinga kuphi. Kuyavela bonyana nawubetha inomboro le ethi; *120*355# uyokuphenduleka bonyana wena la ukhona kufanele uye kuphi nawuzakuthola iPostbank yakho eduze. Kuthiwa awuvele uye nje nanyana kukuphi nawufuna iPostbank njengombana amaposi angasasebenzi nje. “Iye abantu basengathembela kuPostbank ngombana ukuba ne-akhawundi kiyo akubizi begodu imalakho iphephile “ kutjho uNomzana Thami Cele wakwa Postbank.

////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Mkhozi NgeLesibili Mhlaka 14 kuVelabahlinze 2026-ikhasi 5

Mkhozi NgeLesibili Mhlaka 14 kuVelabahlinze 2026-ikhasi 6

Iragela Phambili Ihlangano Ye-March and March Ngamahlelwayo

Incenye yababarhwantako barhwantela amaphandle bonyana aphume aphele enarheni yeSewula Afrika. Amapholisa wona agade ukuvuka kwerawurawu namkha ukuguruzela.

Indaba kubika Ihlokohloko

KwaZulu Natal : Ibuyile godu ihlangano ye-March and March ngemva kokuphumula iveke yinye emirhwanteni emikhulu ekhe yabo  nayo enarheni. Ihlangano le ngoburholi buka-Jacinta Ngobese Zuma yathembisa bonyana ukusukela ngeLesine mhlaka-9 kuVelabahlinze 2026, bazokutjhagala barhwante bekufike isikhathi samakhetho waboRhulumende bemaKhaya. Lokhu bakwenzela uRhulumende uRhulumende weSewula Afrika arhabe ngehlelo lakhe lokukhupha amaphandle angekho emthethweni ukuba senarheni yeSewula Afrika.

Ngevekephelileko KwaZulu Natal ihlangano beyirhwanta endaweni ye-Mthwalume ku-East Coast la udade uJacinta Ngobese Zuma naye ubakhonapho. Omunye umphakathi uburhwanta ePietermaritzburg . Umnqopho wokurhwanta ePietermaritzburg kube yindaba yokuhlola amarhwebo bonyana mbala asaragela phambili ngokusebenzisa amaphandle angenamvumo.

Indaba yokuqotha amaphandle akusiyo indaba yamaZulu waKwaZulu, kdwana kuyinto yenengi lamaSewula Afrika. Njenganje iimFunda ezinengi ukufaka isiFunda seGauteng bayarhwanta njengombana ne-Alexandra beyisendleleni nje. Laba be-Alexandra bebangena umuzi nomuzi bakhupha amaphandle aqhatjhileko ngemajaridini  umuzi nomuzi.

Abantu abanengi basilingekile ngendaba yamaphandle ngokuzala kwawo swi!, enarheni. Kunalawo maSewula Afrika esele atjhugulula ilimi lawo lokuthi msi abakhambe boke kwanjesi onamaphepha nonganawo. Bathi ngombana sekuyafana nje, nabanawo bawathenga ngewomgunyathi. “Bomazisi baphethe bomgunyathi, ziimvumo zakhona bazithola ngomgunyathi ezinye zazo sezaphelelwa sikhathi”, kutjho omunye wabatjhagalako.

Eiznye iimFunda nazo zisazokuveza amahlelwazo bonyana ajame njani, njengombana ihlangano ye-March and March irhatjheke iimFunda zoke zeSewula Afrika. Sisazokuzwa abarholi be-March and March bakhuluma bonyana kwenzakalani kwezinye iimFunda zeSewula Afrika. Kuyabonakala bonyana kwezinye iimFunda amaphandle anekani akanyakazi begodu akafuni ukukhamba. Njenganje iimFunda ezibukhali ngendaba le yi-KwaZulu Natal kunye neGauteng.

////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Mkhozi NgeLesibili Mhlaka 14 Velabahlinze 2026-ikhasi 7

Mkhozi NgeLesibili Mhlaka 14 kuVelabahlinze 2026- ikhasi 8

Bomnotho Bademba Indaba Yokubhalelwa KwamaSewula Afrika Kuphatha Iintolo Zabo

Kunendaba efakazela bonyana amaphandle aphethe iintolo mhlobo wama;Topiya, Phakhistani, Bhangladetjhi,Somaliya inengi lalkhona. Abahloli beentolo nababala iintolo nokutloliswa kwazo bathola bonyana umhlobo okhonyako eSewula Afrika ngokuphatha iintolo esizibiza ngamaspaza ngiwo lo esiwubala ngehla.

See also  Mnox & Tebsa Funerals

Ingaphezulu kwebhiliyoni inzuzo yeentolo zamaspaza, kodwana umraro kukobana imali ayingeni emthelweni weSewula Afrika namkha iZiko lezoMthelo weSewula Afrika alitholi litho, ngombana imali eyenziwa ziintolwezi iphumela ngaphandle eenarheni eziphethwe barhalaba la babuyakhona.

Isizathu sokuphumelela kwabarhalaba yindaba yokuthi bayasekelana ekuthengeni istoko, abayi ngamunye kodwana bathenga basiqhema namkha bamagenge, begodu ngemva kwabo kujame iinhlangano zabo la babika khona. AmaSewula Afrika wona akasekelwa mumuntu,nomBuso wabo awubasekeli. Imali ekhutjhwa mBuso weSewula Afrika inombandela obuhlungu obararhela ngaphandle bangakazalisi ngitjho iforomo linye.

Ngikho ke amaphandle kubonakala amanani wepahla abayithengisako aphasi kangaka, ngebanga lokuthi bathebga ngokuhlanganyela. Kilaba bekhethu umuntu usukhamba yedwa ayokustoka, nakabuya la ubonala istoko sakhe sinyazeka begodu sibiza.

Abantu bakarwa sitoko esinengi. Uthola umphakathi sewugijimela kilaba beentolo zamaphandle ngombana batjho babiza kancani begodu bayakwelidisa. UNomzana Bongani Mahlangu mfundisi wezomnotho esikhungweni seFundo ePhakeme ngesiFundeni seTlhagwini Tjhingalanga, begodu mcozululi wezomnotho ozijameleko. UNomzana Mahlangu uveza elinye iphuzu la elithi umBuso weSewula Afrika awusekeli amaSewula Afrika kwezerhwebo. Nakaragela phambili uthi umBuso weSewula Afrika uvumela abantu bangaphandle bonyana barhwebe lula, begodu nathi thina mphakathi kubengithi esifaka amaphandle ngeendlini zethu ngokubaqhatjhisela amakamero kunye nokwakha iintolo ngaphakathi ejaridini. “UmBuso ngiwo owavumela amaphandle bonyana arhwebe eendaweni zabantu bekhethu”, kutjho uNomzana Bongani Mahlangu.

Ngakwelinye ihlangothi kukhona uNobhala we-NAFCOC ngaKwaNdebele uNomzana uSonyosi Skhosana. uBaba uSkhosana uthi kwakade iKwaNdebele yayivele izijamele ngombana kwakukhona i-KNDC yomBuso waKwaNdebele ebeyisekela woke amaNdebele afuna ukuvula irhwebo, kodwana kuthe nakungena lomBuso weDemokhrasi kwatjhabalala koke.

USonyosi uthi laba babantu abathoma ngokungena umuzi nomuzi bathengisa iingubo ngesikwelede bahluma njalo. Bathoma bathenga inkoloyi zamazinga aphasi kwaya bangena eentolo zabantu bekhethu nemajaridini nabo bakha iintolo. Namhlanjesi ngibo abakhonya eentolo zamaspaza, iintolo ezakhelwa amaSewula Afrika.

 “Ukuphuma kwamaSewula Afrika eentolo zawo baziqhatjhisele amaphandle, kwabangwa yindaba yokungasekelwa mBuso wekhethu wabantu abanzima. Njenganje kukhona yomBuso iMega engekhe yakha ngitjho iintolo ezihlanu”, kuveza uNomzana uSoNyosi Skhosana we-NAFCOC. Umthombe weendaba:SABC

////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Mkhozi NgeLesibili Mhlaka 14 kuVelabahlinze 2026-ikhasi 9

Mkhozi NgeLesibili Mhlaka 14 kuVelabahlinze 2026-ikhasi 10

I-IEC Ihlongoza Umthetho-Mlingwa orarha Iimbiko Yamala Malungana Namakhetho

IKhomitjhini EziJameleko YamaKhetho enarheni zpmbelele ihlongoza uMthetho-Mlinga ozkurarha nokuphayela ngeqadi iimbiko emamala eenkundleni zokuthintana. Lokhu kubonakale ngesikhathi la kurhagele khona iimbiko emamala eenkundleni zokuthintana. Njengombana abantu badlhegana eenkundleni zokuthintana nje, neembiko emamala kukhamba yona phambili.

Ngokuya Nomzana Judas Masina we-IEC esiFundeni seMpumalanga ngefundobandulo yabonkhethani eBadplaas uveze bonyana njengombana kuza amakhetho nje, abantu bathomile ngeembiko yamala ngamakhetho nemiphumela ukwehlisa abanye abantu isithunzi. Ngokufaka loMthetho-Mlinga kuhloswe bonyana wena mvowudi umbiko omamala owutholako uwuphayele ngeqadi namkha uwurarhe.

UNomzana Masina uveza bonyana mva nje abantu abadondi ukulahla abantu ngemiphumela yamakhetho, namkha ukukhuluma ngomunye umuntu kumbi ngokwehlisa isithunzi sakhe.  Ngokuya kwakaNomzana Masina koke lokho kumbi, kungalesosizathu iKhomitjhini le ihlongoza umthetho olwisana nakho koke lokho. Njenganje ngomthetho lo ohlongozwako abantu bazokuthola ithuba lokuveza amazizwabo, begodu abantu bakhuthazwa bonyana bararhe iimbiko emamala bangayikhuthazi.

“Iimbiko yamala ikhupha umsebenzethu isithunzi esiwenza ku-IEC. Iimbiko yamala yenza kwanga asithembeki” kutjho uNomzana Judas Msibi we-IEC esifundeni seMpumalanga. Okhunye okubalwako la yi-AI eyenza izinto kwangazilula, kodwana zibabudisi nange i-AI isetjenziselwa ukulelesa ziinlelesi ezaziko ngekhomphyutha beseziposela eenkundleni zokuthintana. Umthombo weendaba:SABC

////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Mkhozi NgeLesibili Mhlaka 14 kuVelabahlinze 2026-ikhasi 11

Mkhozi NgeLesibili Mhlaka 14 kuVelabahlinze 2026-ikhasi 12

UMengameli We-Zimbabwe Ungezelelwe Isikhathi  Bekufike Umnyaka Ka-2030
UMengameli u-Emmerson Mnangagwa weZimbabwe isikhathi sakhe sokubusa singezelelwe ngeminyaka emibili godu ukusuka ngo-2028 bekufike u-2030.

Zimbabwe: IPhalamende yenarha yeZimbabwe iphumelelise yabe yadlulisa  umthetho ngongelethu malunga we-ZANU PF la bathi khona uMengameli weZimbabwe u-Emmerson Mnangagwa uyokuhlala esitulweni sobuNgameli bekufike umnyaka ka-2030. NgokoMthetho-Sisekelo weZimbabwe ngomnyaka ka-2028 bekufanele kubemakhetho mazombe enarheni yeZimbabwe.

Kuyavela bonyana isiqhema se-ZANU-PF sithi uMengameli u-Emmerson Mnangagwa kunengi ekusafanele akwenze enarheni yeZimbabwe angakakwenzi ngebanga lokutlhayelelwa sikhathi.  AmaZimbabwe bekufanele bonyana aye emakhethweni ngomnyaka ka-2028, izinto zatjhuguluka  ngombana kuphasiswe umthetho othi uMengameli akaragele phambili bekufike umnyaka ka-2030.

Isenzo esinjengalesi sense bonyana iinhlangano zepolotiki eziphikisako enarheni yeZimbabwe zingakuthabeli koke lokhu okwenzakalako, njengombana ziveza bonyana indaba le bayoyifaka eKhotho eKulu yeZimbabwe. Neenhlangano ezingakhambisani ne-ZANU PF nazo zikhuze zababaza umhlolo bonyana yini le abayizwako ngoMengameli ongezelelwe isikhathi sokubusa namkha sokuhlala esitulweni ngombana inarha yeZimbabwe isafana nalokha kusaphethe uMugabe.  

See also  Ithoma ukudlhabhaza Indaba Ye-Cosmo City Ngokwalela Umntwana Bonyana Abuyele Esikolweni

Eenkundleni zokuthintana uMengameli Emmerson Mnangagwa ubonakale athabile begodu akhuthaza amaZimbabwe aphuma eSewula Afrika abuyela ekhabo eZimbabwe,uthi uMengameli weZimbabwe ababuye ekhaya begodu bayabasekela ngazo zoke iindlela. Phambilini uMengameli khona eenkundleni zokuthintana waveza tjhatjhalazi bonyana njengombana kuqothwa amaphandle eSewula nje, amaZimbabwe wona nakabuyela eZimbabwe aqalene nokubotjhwa ngemilandu emibili; wokuthoma kungena eSewula Afrika ngaphandle kwemvumo, wesibili kuphuma eZimbabwe ngaphandle kwemvumo ubuye ngaphandle kwemvumo.

////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Mkhozi NgeLesibili Mhlaka 14 kuvelabahlinze 2026-ikhasi 13

Umkhiqizo kamma uNaHlalithwa ekhrosini KwaMhlanga

Office No: 2 Behind Sunny Shopping Centre,

KwaMhlanga Plaza

0796697907.

Mkhozi NgeLesibili Mhlaka 14 kuvelabahlinze 2026-ikhasi 14

Ukutlhogonyewla Kwemvelo

Izala Lomphakathi LikaMaspalati

Umphakathi nomphakathi awusebenzise izala leenzibi likaMaspalati

Ibhoduluko Lethu Ngeenzibi Esizilahlako

Indawo nendawo kaMaspalati kunendawo yeenzibi la kulahlelwa khona ifucufucu. Lokho kutjho bonyana umphakathi namkha isigoga kula silahlela khona zoke iinzibi zabuthelelwa lapho.  Njalo ngeveke uMaspalati ubanethenda lokuthutha iinzibi kizo zoke iindawo ezingaphasi kwaloyoMaspalati.

Umphakathi bese wona wenzani ke, uthatha iinzibi uzilahlela kwenye nenye indawo. Uthola umphakathi uzivulele yawo indawo yokulahla iinzibi engekho emthethweni, iinzibi zikhambe beziyokungena endleleni la kukhamba khona abantu kunye neemodoro. Kwesinye isikhathi khona eenzibinapho kukhona nezinja eziphoselwe lapho abokatsu nokhunye okunengi.

Kuqakathekile bonyana iinzibi sizilahle endaweni yinye kaMaspalati asinikele yona bonyana silahle khona. Okhunye okuqakathekileko yindaba yokufaka ifucufucu yethu ngaphakathi kweplastiki, siyikhuphele ngaphandle kweango. Kwenziwa njalo esikhathini esinengi kubekwa iinzibi ngeplastikini ngaphandle kwesango bese kufika ilori yakhona izokuthatha namkha isigaragara.

Umphakathi olahla iinzibi nanyana kukuphi indawo yaywo ihlala imahlikihliki ngombana ihlikizelwa njalo nje. Bakwethu abantu bayakhuthazwa bonyana abayekele ukuthoma amazala nanyana kukuphi ngaphandle kokuthi banikelwe nguMaspalati imvumo. Indawo ehlwengekileko itjho ukuphila kuhle kwabantu nemkhumbulweni nokuzibandula njalo emzimbeni.

Ukulahla iinzibi namkha ifucufucu nanyana kukuphi kusilaphaza ibhoduluko ngombana uthola bonyana kunengi okufele lapho kwalahlelwa esikghweni. Ukuvuka kommoya,ukuna kwezulu nokuvutha komlilo kula konakala khona. Asitlhogomeleni imvelo bakwethu, imvelo nobuhle bayo.

////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Mkhozi NgeLesibili Mhlaka 14 kuVelabahlinze 2026-ikhasi 15

…….Mkhozi Namba Skhambe…….

Jiyana Mkhwekhwana

Amalimi Esiwadembako

Ukuphila kwelimi kutjho ukuphila kwesitjhaba, nokuphila kwesitjhaba kutjho ukuphila kwelimi elikhulunywako kiloyo mphakathi namkha kilesositjhaba.  Isitjhana nesitjhaba sikhuluma ilimi laso ngokuzikhakhazisa. Isitjhaba nesitjhaba sibonakala ngokukhuluma ilimi laso nokuphetha amasikwaso.

Isitjhaba sibonakala ngembatho laso ngokwesiko laso. Imbatho lesitjhaba liyakhuluma bonyana, lo mhlobo muni wesitjhaba. Kukhona ukudla okuthize kwesitjhaba esithize ephasini loke zombelele, kodwana okuphuma phambili esitjhabeni nesitjhaba lilimi lakhona ekuvukwa ngalo kulalwe ngalo.

Thina njengamaNdebele sizikhakhazisa ngesiNdebele, ngengombana saziwa bonyana simaNdebele weSewula. SimaNdebele weSewula Afrika simunye kodwana ngkwekulumo sihluke kabili. Kukhona amaNdebele kaNdzundza Mabhoko kubekhona amaNdebele kaManala Mbhongo,kodwana inengi lawo maNdebele kaNdzundza Mabhoko.

Kukhona amaNdebele weTlhagwini atholakala eLimpopo, abanye bakhona nabalotjhisako bathi “silotjhile namkha dumelani badu bekhethu”. Kubekhona amaNdebele kaMzilikazi weZimbabwe abakhuluma isiNdebele esivangene nesiZulu kunye nesiNdebele saKwaManala Mbhongo.

AmaNdebele kaMzilakazi waKwaMthwakazi eZimbabwe asebenzisa –uli khulu  njengamaNdebele kaManala Mbhongo. Kukhona la basebenzisa igama lesiNdebele lamaNdzundza Mabhoko elithi “ukuqakatheka”, kodwana amanengi wawo kuba magama wesiZulu. Lokhu kusibeka endabeni yokuthi amaNdebele sitjhaba esaziwako eSewula ne-Afrika ngaphasi kwamaNguni.

Iphephandaba uMkhozi utlola ngeendaba zesiNdebele saKwaNdebele esiFundeni seMpumalanga. IsiNdebele seSewula ngiso lesi esikhulunywa eSewula Afrika, nesikhona emalimini alitjhumi nanye nokufaka ilimi letshwayo njengamalimi asemthethweni ngokoMthetho-Sisekelo wenarha ye-Sewula Afrika.

La esiNdebeleni khulu kusebenza amagama avela esiNdebeleni sikaNdzunzda Mabhoko, mancani khulu amagama avela esiNdebeleni sakwaManala Mbhongo. AmaNdebele kaManala Mbhongo aphethe isiNdebele esinothe khulu, njengawo amaNdebele kaNdzunzda Mabhoko.

Kunegama naliya elihle elisetjenziswa maNdebele kaManala Mbhongo elithi “umgadango” thina ngesiNdebele sikaNdzunzda Mabhoko sithi “burotho” bona bathi mgadango, ngombana lisukela la uburotho babuthoma khona ngokugadangwa ngeenyawo ngaphambi kokuthi ihlama yakhona ifakwe emapanini bese iyiswa estofini. Ligama elihle lelo begodu liyezwakala ngomlando walo.

Woke amagama la, ngewesiNdebele nasikhulumako asithi les isiNdebele  sikabani nobani. La silinga ukuhlathulula amaNdebele nje woke, kungasiyo nje indaba yokukhuluma umlando wamaNdebele bonyana adabukaphi namkha abuyaphi, awa asingeni ngalitho lapho. Esikufunako kukhuluma isiNdebele esihlelekileko nesitsengekileko.

////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Add Your Accordion Title


Spread the love

Leave a Comment