August 22, 2026 Iindaba ze-Mkhozi ngilo kwaphela iphephandaba elizijameleko lesiNdebele ledijithali leSewula Afrika.
BREAKING
Besibonelelo SikaRhulumende Balila Ngokudoselwa Iimali Abangazaziko
Iindaba

Besibonelelo SikaRhulumende Balila Ngokudoselwa Iimali Abangazaziko

Mkhozi News July 27, 2026 13 min read
Spread the love

MKHOZI

Namba Skhambe

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili Mhlaka 28 KuVelabahlinze 2026-ikhasi 1

Vhembe District: Abantu abadala abathola imali yesibonelelo sikaRhulumende esiFundeni seLimpopo basemrarweni ngombana imalabo bayirhola itlhayela kwa-SASA. Iimbiko eqinisekiwe iveza bonyana mbala abantu abadala beNebo abarhola imali yesibonelelo sikaRhulumende imalabo ifika itlhayela kubonakala idosiwe. Lokhu ngokombiko kubonakala kwenzeka eendaweni ezithile esiFundeni seLimpopo.

UNomzana Matsotoane Lebota unghonghoyila ngamalunga womndenakhe bonyana akasarholi imali yesibonelelo epheleleko, uthi njalo nabarholako  imalabo itlhayela nge-R200. Ibanga lokutlhayela kwayo isuke idoswe yikampani yetjhorensi esebenza ngokubulunga abantu ngaphandle kwelwazi lalabo bantu okubanikazi bemali.

Indawo yeNebo, Sekhukhune kanye neVhembe District ngizo iindawo ezikhulunyiswako. Inengi labantu abathola imali yesibonelelo nababuza bonyana ngeyani lemali edoswako na?, kutholakala kuyimali edoswa yikampani yetjhorensi ebhadela umuntu nasele aziyele kiboyisemkhulu. Okubuhlungu iZiko eliBhadela imali yesiBonelelo sikaRhulumende (i-SASA) alazi litho ngakho koke lokhu, ngombana iinlelesi nazifuna imali zisebenzisa igama le-SASA, abantu bona badlumbana badlelezelwa yi-SASA.

Khona eNebo esiFundeni seLimpopo kwakhe kwaba nesikhathi la-iziko lakwa-SASA laqotha iinsebenzi ezine ngebanga lokulahleka kwemali yakwa-SASA eyi-R33m. IInghonghoyilo zivele eendaweni ezinengi esiFundeni seLimpopoendaweni yeVhembe,Sekhukhune. Udade wakwa SASA uTebogo Chipi ukhalima abantu bonyana abalise ukuphisana ngeenomboro zabo zikamazisi ebantwini abangabaziko. “ Abantu emafonini abalise ukunikela abantu abatjhili iinomboro zabo zikamazisi” kukhalima uTebogo Chipi wakwa-SASA. //////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 28 kuVelabahlinze 2026-ikhasi 2

Umsolwa Ubulale amapholisa Amabili

Kubika uMkhozi

Bushbuckridge: Kubulawe amapholisa amabili eBushbuckridge kwaba khona alimalako esiFundeni seMpumalanga mhlapha nje. Amapholisa abulewe bekangakavezwa amagamawo nomsolwa ibizo lakhe belingakavezwa. Okuvezweko kukobana umsolwa uneminyaka eyi-44, laba ababili abamapholisa ahlongakeleko bona ngamunye uneminyaka eyi-41 omunye iminyaka eyi-37.

Umkhulumeli wamapholisa esiFundeni seMpumalanga uMavula Masondo uthi babhudungele umsolwa ngoSonto mhlaka 19 kuVelabahlinze 2026. Ngokombiko amapholisa la, adoswe yindaba yesizo elirhabako ngilo obekafuna isizo nowabethele umrhala nakafika lapho umsolwa wawangenela ngokuwahlaba,kula kuhlongakele khona lawa amabili.

Umlandu udluliselwe ePhikweni lezokuTjhutjhisa elisesiFundeni seMpumalanga bonyana baphenye ukuya phambili ngomlandu lo. “Amapholisa akwazile ukumbamba umsolwa amvalela” kutjho uMavula Masondo umkhulumeli wamapholisa esiFundeni seMpumalanga. Bekube nje bekungakakhutjhwa amabizo wamapholisa ahlongakaleko ukufaka phakathi nomsolwa.

////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 28 kuVelabanhlinze 2026-ikhasi 3

Isiyeleliso

Iphephandaba uMkhozi liphephandaba lesiNdebele elithi nange kukhona umtlolo olumelako namkha ukukhuluma kumbi ngomunye umuntu ngaphandle kwesizathu nobufakazi, loyo muntu unelungelo lokufaka umlandu namkha isinghonghoyilo sakhe ngaloyombiko ku: Press Council of South Africa

12 Section “B’ Burnside Island, Office Park410 Jan Smuts Ave, Craighall 2196.

011-484 3618/011 484 3612.

Fax:011-484 3619.

Iposommoya:enquiries@ombudsman.org.za

Isaziso

Iinthombe ezibekwe tjhatjhalazi ku-inthanethi  siyaziboleka bese siyatjho bona ziinthombe ezibolekiweko, akusizo iinthombe zethu. Ngaphandle kweenthombe zabentwana ababulanzi namkha abantu ababulanzi ngekhe sizisebenzise iinthombe ezinjalo. Iindaba zethu esizitlolako ezinye zazo ziindaba ezisepepeneneni ngokweemthombo ethembekileko yeendaba. Nakho lokho siyakuveza asikufihli nange indaba kungasiyo yethu. Iziko leendaba lisebenza njalo, ngokufaka neminye iimthombo yeendaba. Akusiwo umlandu ukubolekisa ngenye indaba namkha ukudlulisa umbiko kwelinye iziko leendaba nange umthombo loyo uthembekile. Yoke indaba namkha umbiko okungasikho kwethu siyaveza bonyana msebenzi kabani, asenzi kwangasuthi msebenzethu.

Umkhozi utloliswe njengephephandaba elitlola iindaba ngesiNdebele.  Sivikela abentwana abangaphasi kweminyaka elitjhumi nekhomba, abachwalileko, iindwala, nokuveza iinthombe zabo nabangakghoni ukuziphendulela njengabongazimbi ngaphandle kwesizathu. Siyakukhandela ukuthatha iinthombe endaweni la kungakafaneli khona ngaphahndle kwemvumo. Ungathumela imibono nokuthi singenzanjani ncono ephephandabeni uMkhozi. 

Siyatholakala ku:

2942 Kwagga “C”

Kenang Security Building

Empumalanga 0458.

0732068645

———————————————————————————————-

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 28 kuVelabahlinze 2026-ikhasi 4

Iziko Eliphakela Amanzi Esiphandeni seHlanzeni Libonisana Ngokukhuphula Intengo Yamanzi

Iinthombe yiKomati Cachment Agency

Mbombela: Iziko elisebenza ngamanzi esiPhandeni seHlanzini elaziwa ngokuthi yi-Komati Catchment Agency libe nomhlangano waboMaspalati abangaphasi kweHlanzeni ngomnqopho wokukhuphula intengo yamanzi ukusuka ku-10% kufike 12% namkha 13%.

Kilombiko kukhulunyelwa umnyakamali ka-2027/28 njengombana yoke into ikhuphuka kangaka eSewula Afrika, nobujamo bepilo bubiza ngendlela erarileko. Umhlangano lo ubemhlaka 07 nomhlaka 10 kuVelabahlinze kiwo lomnyaka ophezulu. IZikweli ngelilawula umlambo weKomati kunye noSuthu zona eziphakela aboMaspalati abangaphasi kweHlanzeni.

AboMaspalati abanengi beSewula Afrika badosemhlweni njengoMaspalati weNkomazi,ngomunye uMaspalati obonakala angakanzinzi nasiza eendabeni zezenzelo. UMaspalati weNkomazi ungaphasi kwesiphande seHlanzeni njengombana esikhathini esidlulileko khekwabonakala umphakathi wakhona kiloMaspalati utjhagalela ukutlhogeka kwamanzi.

See also  UMphathi Wesikolo Akafuni Ukwamukela Umfundi Ngemva Kokuphetha Isiko Lakhe LesiNdebele

Ukukhutjhulwa komthelo wamanzi kuzokwenza bonyana aboMaspalati abanengi eHlanzeni badosemhlweni ukudlula lokhu abangikho,njengombana inengi labantu bangasebenzi nje. Njenganje kubonakala abantu abanengi babhalelwa kuthenga igezi ngendlela seyibiza ngayo.

AboMaspalati abangaphasi kweHlanzeni ngilaba abalandelako; City of Mbombela, Bushbuckridge Local Municipality, Nkomazi Local Municipality kunye neThaba Chweu Local Municipality. Boke aboMaspalataba ekukhulunywa ngabo, inengi labantu bakhona abasebenzi.  Njenganje indaba le ayikafiki esiquntwini esithathiweko nge-12% namkha nge-13%.  Nasele isiqubto sithethwe yi-Komati Cachment Agency, kuzakwaziswa aboMaspalati nomphakathi owakhele aboMaspalatabo.

//////////////////////////////////////////////////////////////////////

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 28 kuVelabahlinze 2026-ikhasi 5

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 28 kuVelabahlinze 2026-ikhasi 6

Kutjhagale Umphakathi We-Barberton

Barberton: Umphakathi we-Barberton usilingeke waqeda itjhukela mhlapha nje,ukhambe wayokufukama eSitetjhini samapholisa eBarberton. Wasuka lapho wayokufukama emNyangweni wezeKhaya,wagcina ngokufukama emakhiweni kaMaspalati.

Ngokuya komphakathi lo uthi bumbi ubujamo bobulelesi endaweni ye-Barbeton njengombana kubonakala ngasuthi namapholisa wendawo leasebenzisana neenlelesi. Umphakathi  ukhalima ubulelesi bokwemba iimayini ezingasasebenziko  ngokungekho emthethweni,iindakamizwa ezibonakala zehla zenyuka,ukuhlala emakhiweni ngekani maphandle,ubulelesi bamagenge akhonyako eBarberton.

Okhunye umphakathi lo we-Barberton olila ngakho bukhohlakali bomNyango wezeKhaya,kuMaspalati wendawo nesipholisa,ngikho kubonakala ngasuthi umphakathi lo sele uthathe umthetho wawubeka ezandleni zawo.  Kuyabonakala bonyana umphakathi lo sele uphelelwe mamandla ngendlela ubulelesi burhagele ngakho eBarberton.

Sikhuzile ke isipholisa sendawo bonyana umphakathi ungazithatheli umthetho uwubeke ezandleni zawo, bewayeleliswa bonyana awusebenzisane nesipholisa.//////////////////////////////////////////////////////////////////

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 28 kuVelabahlinze 2026-ikhasi 7

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 28 kuVelabahlinze 2026- ikhasi 8

Umphakathi weThonga Ufuna Ukuziphathela Iimpaza Zawo

Indaba yokulwela iimpaza maSewula Afrika ikude nokuphela. Lo mphakathi weThonga esiFundeni seMpumalanga ngesiphandeni seHlanzeni ufuna ukuziphathela iimpaza kungasimaphandle.

Iindaba ZeHlokohloko

Malelane,Thonga-Umphakathi weThonga eMalelane ngaphasi kwakaMaspalati weNkomazi ufuna bonyana isipholisa sithome khesiqale iimpaza ezikhona ngaphakathi bonyana mbala ziimpaza ezisemthethweni, namkha abanikazi bazo basemthethweni bonyana bangabakhona enarheni yeSewula Afrika.

Abanye bomphakathi lo ababuziweko ngamaphandle aphethe iintolo eThonga,baveze bonyana  bayasola ngasuthi abanazo iimvumo zokubakhona eSewula Afrika. Abanye khona kilomphakathi bathi sifikile isikhathi la amaphandle kufanele aphume aphele iimpaza ziphathwe babantu abahlala kilomphakathi weThonga njengabanikazi bendawo.

Iimbiko iveza bonyana iThonga iseduze nomkhawulo weMozambikhi kunye neSwatini,lokho kwenza bonyana kube khona ipahla ethingiswa ngomgunyathi evela eMozambikhi neSwatini. Umphakahti wala uthi nasele kusikhathi sokubhudula iindawo zamaphandle kufanele kubekhona bomNyango wezeKhaya amapholisa angakhambi wodwa.

Ngesikhathi kukhulunywa umhlaka ka-30 Juni 2026 umphakathi weThonga khenge usikimele phezulu , begodu kwabonakala amaphandle nawo angazisikinyi athule du!. Kula kufike khona emphakathini bonyana abantwaba abamaphandle abahlala eThonga ngasuthi abafuni ukukhamba,kungebangelo ke umphakathi weThonga ufuna okungekwawo ngokuthi ukhuphe amaphandle angenamvumo,khona uzokwazi ukuthatha iimpaza zamaphandle ekufanele zilawulwe mphakathi weThonga.

////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 28 kuVelabahlinze 2026-ikhasi 9

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 28 kuVelabahlinze 2026-ikhasi 10

Abalelwa ku-160 000 Amaphandle Esele Abuyele Emakhabo

Iyse msi zamajabakude ziyonda, ngamakorongamakoro nakunje, la mapahandle asuka eMessina abuyala emakhabo kuhlangene beZimbabwe neMalawi.

Umthombo weendaba:AFP-  Ngokombiko yeziko leendaba i-AFP, abalelwa ku-160 000 amaphandle esele abuyele emakhabo asuka eSewula Afrika. Lokhu kufaka ukusukela mhlaka 30 Juni 2026, la kwaba nemitjhagalo khona iimFunda ezithobako eSewula Afrika la kulwisana khona namaphandle angenamvumo yokuba seSewula Afrika ngejima elathonywa yihlangano yomphakathi eyaziwa ngokuthi yi-March and Mach.

Iimtjhagalo eyabakhona kwabamitjhagalo yokuthula kungasimitjhagalo eguruzelako nebanga irawurawu. Lokhu kuza ngemva kwabarholi be-March and March njengombana bathembisa bonyana bazokutjhagala bebarhwante ngokuthula ngaphandle kokuguruzela. Mbala kwabanjalo khenge kuzwakale bonyana kube khona izehlakalo zokuguruzela, njengokwetjiwa kwepahla eentolo ,ukuphula iimakhiwo nokubetha abantu endleleni.

Lokho kwafakazelwa nguRhulumende bonyana mbala koke kwakhamba kuhle njengombana abaphathi be-March and March bathembisile; udade uJacinta Ngobese, Ngizwe Mchunu kanye noNomzana uNdabandaba owaziwa ngoPhakelumthakathi. Umtjhagalo womhlaka 30 Juni 2026 wanyakazisa uRhulumdende weSewula Afrika kanye nephasi loke ngombana kunalabo ababona ngasuthi mhlokho eSewula Afrika kuyobamguruguru.

Njengombana abalelwa ku-160 000 amaphandle aphume aphela eSewula Afrika nje, kufakwa iinarha ezifana ne-Nayijeriya, Malawi, Zimbabwe. Inengi lawo elaphumako nelisaphumako yiMalawi. Nanyana kunjalo asabalelwa kumamiliyoni amaZimbabwe asahlezi eSewula Afrika ngaphandle kwemvumo yokuba seSewula Afrika.

See also  Liphumile Ilanga KwaManala Mbhongo

Ngamanye amagama manengi khulu amaphandle angenamvumo asahlezi eSewula Afrika. IimFunda ezanyakaza kwezwakala yi-Gauteng, KwaZulu Natal.kunye neTjingalanga Koloni. Ezinye iimFunda zosithandathu zase zaphathisa nje khenge zinyakaze. Amaphandle weTopiya,Somaliya,Phakhistani, Bhangladetjhi wona ke akayiphathi indaba yokukhamba,ngasuthi kibo akwenzakali litho bathule du!.

Nawuthatha i-160 000 yamaphandle ekhambileko uqale lawa akhona kuba ngasuthi asaphelele akunamuntu okhambileko ngendlela amanengi ngayo eSewula Afrka. Umphumela wokukhupha amaphandle angenamvumo eseSewula Afrika ubonakala uthela iinthelo ezihle, ngombana eenkundleni zokuthintana kubonakale kukhona iinkhala zemisebenzi eminengi ekhangiswako.

Imisebenzi yokusebenza eentolo ezikulu zenarheni,ukutjhayela neminye. Lokho kuyabonisa bonyana abaqhatjhi beba bambelele ekuqhatjheni amaphandle ngombana bawadlelezela ekubhadeleni umrholo omncani. Liyaraga ijima lokutjhagalela amaphandle njalo ngeLesine seveke enye nenye.  

/////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 28 kuVelabahlinze 2026-ikhasi 11

Mkhozi Nmaba Skhambe NgeLesibili mhlaka 28 kuVelabahlinze 2026-ikhasi 12

Kuqinisekiswa Indaba Yamakhetho WaboRhulumende Bemakhaya Kilomnyaka Ka-2026

Isithombe se-News 24: Lo nguNomzana Sy Mamabolo iKulu ye-IEC

IKulu yakwa-Independent Electoral Commission okuyiKhomitjhini eziJameleko YamaKhetho eSewula Afrika uNomzana uSy Mamabolo uyaqiniseka bonyana umnyaka  lo mnyaka wamakhetho waboMaspalati mhlaka 4 kuNovemeba 2026. UNomzana uMamabolo usagandelela bonyana akungabikhona ikulumo elahla isitjhaba malungana namakhetho namkha malungana nehlangano ekhuluma enye kumbi.

UNomzana Mamabolo uthi baqale khulu iinkulumo ezibakhona eenkundleni zokuthintana,njengombana kurhagele khulu iindaba ezimamala nje. Okhunye UNomzana Mamabolo akuvezako yindaba yokurhatjha ivangeli lamala eenkundleni zokuthintana. Unomzana Mamabolo uthi nange kukhona umuntu namkha labo abakhuluma kumbi ngamakhetho umbiko onjalo awubikwe emapholiseni namkha urarhwe zisathoma.

Ngokuya kwaka Nomzana uMamabolo amakhetho we-IEC makhetho atjhaphulukileko. Kukhona isivumelwano esizokutlikitlwa yiKhomitjhini eziJameleko yamaKhetho kunye neenkampani eziphethe iinkundla zokuthintana ezifana ne-Facebook nezinye nokufaka iGoogle phakathi. Ngokuya kwaka Nomzana Sy Mamabaolo iinkampanezi kufanele zibike iimbiko eziwusolako bonyana ulahla umphakathi namkha umamala.

“ Asibikeni iimlayezo emamala nelahla umphakathi wethu weSewula Afrika esiyibona eenkundleni zokuthintana”, kutjho uNomzana Sy Mamabolo iKulu yakwa-IEC. Umnyaka lo ka-2026 mhlaka 4 kuNovemba mnyaka wamakhetho kiboMaspalati enarheni zombelele eSewula Afrika. IKhomitjhini eziJameleko yamaKhetho igandelela bonyana nanyana ngubani obona umbiko omamala namkha olahla umphakathi malungana namakhetho eenkundleni zokuthintana iimbiko enjalo ayibikwe.

////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 28 kuvelabahlinze 2026-ikhasi 13

Umkhiqizo kamma uNaHlalithwa ekhrosini KwaMhlanga

Office No: 2 Behind Sunny Shopping Centre,

KwaMhlanga Plaza

0796697907

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 28 kuvelabahlinze 2026-ikhasi 14

Ukutlhogonyelwa Kwemvelo

Isithombe esingenzasi: Ama-Afrika wendabuko amanzi awasebenzisela izinto ezinengi.

Isithombe sokubolekwa se-HUAWEI

Amadamu nemilambo magugu esiwahloniphako lawo, ngombana azele amanzi begodu amanzi yipilo ngombana ngekhe saphila ngaphandle kwamanzi. La emiphakathini yekhethu sinabantu abakholelwa emanzini njengabalaphi bendabuko kanye nabathandazeli.  Ngesinye isikhathi la kunamadamu khona emiphakathini yekhethu, uthola amanzi asilaphazekileko.

Kunabalaphi bendabuko abavakatjhela amadamu baphathe amakhandlela bawakhanyise khonapho ngedamini, namkha khonapho emlanjeni. Abanye ngabahlabela iinkukhu khonapho kuthi iingazi zakhona neensiba batjhiye koke kunjalo namakhandlela avutha. Abanye ngabathatha abantu bababhabhadisele ngemanzini ayingozi bamuke nomlambo. Koke lokhu kusilaphaza amanzi begodu amadamu wethu nemilambo yethu igcina ihlikizekile.

Amadamu nemilambo yedorobheni yona ihlala ihlwengekile ngombana iyagadwa begodu kunemithetho yakhona. Ukuphetha ngemanzini akusiwo umraro, umraro kulokha abantu nabaphethako batjhiye izinto zabo ngedamini namkha basilaphaze amanzi. Kufanele nakanjani amadamu esithi ngewethu namkha imilambo yethu kuhlale kuhlwengekile ngombana magugu wethu ngekhe siphile ngaphandle kwamanzi.

AboMaspalati bethu bayakhuza bebayabawa bonyana simphakathi asihlonipheni amadamu wethu singawasilaphazi nanyana njani. Asiyekeleni ukutjhiya izinto zethu emadamini la besiphethela khona. Asenzeni bonyana amadamu la sihlala khona ahlala ahlwengekile. La ngemanzini kukhona iimbandana ezihlala khona, kusekhayalazo. Nawuthoma ukusilaphaza amanzi nazo zithoma ukutlhoriseka ngombana amanzi likhaya lazo akukho la zingaya khona.

Koke lokhu kwenzeka emiphakathini yethu yama-Afrika eendaweni zemakhaya. Asikuboni emiphakathini yabamhlophe,koke esikubonako kwabamhlophe madamu ahlwengekileko kwafakwa iinhlambi neenkepe kuyathiywa khonapho.

Nange singafunda kwabamhlophe bonyana amadamu nemilambo kuphathwa njani singafunda likhulu kibo. Idamu lilodwa nje singalenza bonyana uMaspalati abenenzunzo kilo ngokuliphendula libeyivakatjhobukela. Nawuzihlonipha wena uzokuhlonipha namadamu nemilambo yethu, ngombana koke lokho kumumethe amanzi. Amazi siphila ngawo ngaphandle kwawo nakanjani ngekhe saphila. Ngamanzi siyagoma, siyahlamba senza koke okuqakathekileko okutlhoga wona amanzi.

See also  UmNyango WezeFundo ELimpopo Usebenzisa Ihlelo Lezobuchwephetjhe Ukutlolisa Abafundi Eenkolweni

Inengi lezinto ephasini esizenzako zisebenzisa amanzi. Asihlonipheni amadamu esakhe eduze kwawo, madamu wethu lawo. Asilaleleni aboMaspalati bethu bonyana bathini ngamadamu wethu begodu bafuna siphathe njani amadamu wethu nemilambo yethu.

/////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 28 kuVelabahlinze 2026-ikhasi 15

Ivuke Yajama Ngeenyawo Indaba Yomzila Wesitimela Esirabhula Phakathi KwaNdebele NaKwaMnyamana

Abantu baKwaNdebele bayasitlhoga isitimela esirabhula phakathi kwePitori neKwaNdebele

Umbiko nguNokhethwako

Moloto Ivuke yabeyajama ngeenyawo indaba yakade yokufakwa komzila wesitimela ekufanele sikhambe phakathi KwaNdebele nePitori ngephrojekthi eyaziwa ngokuthi yi-Moloto Corridor”. Sekukade kukhulunywa ngephrojekthi le mNyango wezeMisebenzi nokuThuthukiswa koMThangalasiseko, kwabe kwenziwa nehlolombono yokuthoma neyesibili.

Indaba le yomzila wesitimela esirabhula phakathi KwaNdebele nePitori ithome phasi ngevekephelileko mhla laba abazibiza ngokuthi bayi-Moloto Concerned Residence bathatha ikhambo eliya ePitori emNyangweni wezemiSebenzi nokuThuthukiswa koMthangalasiseko, e-Ofisini kaNgqongqotjhe uBarbara Creecy.

Ikhambo le-Moloto Concerned Residence kukhumbuza umNyango wezemiSebenzi nokuThuthukiswa koMthangalasiseko bonyana nabathoma amahlelo wabo wokuthuthukisa imizila yeentimela,bangathomi batjhiye indaba leya yokufaka umzila wesitimela esikhamba phakathi KwaNdebele nePitori njengombana kwakuhleliwe kwekuthomeni.

UNomzana Hotnot Masimula weMoloto Concerned Residence uthi incwadi yabo yesinghonghoyilo yamukelwe Mnqophisi-maZombe womNyango egameni lika Ngqongqotjhe uBarbara Creecy. Ngokutjho kwaka Nomzana Masimula njengeMoloto Concerned Residents balindele ipendulo phakathi kwamalanga alitjhumi nane. “Sifikile e-Ofisini likaNgqongqotjhe uBarbara Creecy sethula incwadi yethu yesinghonghoyilo bonyana sithini begodu sifunani , njenga nje silinde ipendulo evela emNyangweni”, kutjho uNomzana Hotnot Masimula we-Moloto Concerned Residents.  

Indaba yesitimela phakathi KwaNdebele nePitori eyaziwa ngokuthi yi-Moloto Corridor” abaziko bathi yathoma kade ukukhulunyiswa mBuso we-ANC  ngethemu yokuthoma kaMengameli uThabo Mbeki bekube nje. Ngokwamarikhodi sithola bonyana kwaba nehlolombono yokuthoma ka-2004/2008. Kwathi phakathi komnyaka ka-2014/2016 kwabakhona isivumelwano esitlikitlwako phakathi kwenarha yeTjhayina neSewula Afrika ngeMoloto Corridor esifaka imali yesiphekiso eyi-R34bn ukwenzela iphrojekthi le yesitimela saKwaNdebele iphumelele. Kwathi kusenjalo ihlangano yeenkhweli zeentimela iPRASA yamemezela bonyana isivumelwano sayo nenarha yeTjhayina ukuthoma lephrojekthi ye-Moloto Coridor sele sitlikitliwe. Khonapho kwase kwapherhuka izinto msinyana kwabonakala sekungena enye iphrojekthi yokukhulisa indlela yeMoloto Road i-R573. Kuyavela bonyana iphrojekthi le yokukhulisa indlela ye-Moloto Road R573   URhulumende wakhupha imali eyi-R3,7bn.

Babalelwa ku-50 000 ukuya ku-60 000 abakhweli beenthuthi ngaphakathi KwaNdebele abasebenza ePitori basebenzisa iinthuthi zomphakathi mihla namalanga. Abanye babo ngabavuka ekuseni ngesamarimarima ngabo-3am abanye babuya ebusuku ngabo 9pm. Banengi aboNgqongqotjhe abangene baphuma solo kukhulunywa ngomzila wesitime orabhula phakathi KwaNdebele nePitori. UNomzana Fikile Mbalula, uDipuo Peters ngabanye  baboNgqongqotjhe abayaziko indaba ye-Moloto Corridor. Bekube khathesi kusebenza iphrojekthi ekhulisa iMoloto Road ku-R573.

Ngaphezulu mzila wesitimela ongabonakala urabhula phakathi KwaNdebele nePitori
Isithombe sakwa-PUTCO esibolekiweko: Ikampani yakwa-PUTCO ngiyo ekhamba phakathi kwaNdebele nePitori ithutha abantu abaya emsebenzini.

Mkhozi Namba Skhambe NgeLesibili mhlaka 28 kuVelabahlinze 2026-ikhasi 16

Jiyana Mkhwekhwana

Uyazi ngihlezi ngibukele ikomidi yaboNgqongqotjhe esebenza ngamaphandle kumabonwakude. Ngilalele ikulumo kaNgqongotjhe nongusiHlalo wekomidi le umhlonitjhwa ummamoloko Kubayi nakakhulumako.

Bakwethu uRhulumende nomBuso weSewula Afrika abafuni litho ngamaphandle,sebabhalelwa kukhuluma basitjele emehlweni bonyana abafuni litho ngamaphandle. Uyabona nje indlela abakhuluma ngayo,koke kusendabeni yokubophisa amaSewula Afrika ekuthiwa azithathela umtheto ezandleni.

Uyazibuza bonyana nakuthiwa yoke into itjelwe amapholisa, maphi amapholisa la weSewula Afrika ngaphasi komBuso we-ANC na?. Ngisebenzisa i-ANC ngabomu ngombana ngiyo ephethe uRhulumende weBumbano begodu ngiyo enaboNgqongqotjhe abanengi nepha umhlahlandlela. 

Mbala ihlangano ye-March and March iwenzile umsebenzi umBuso wasala ubonakala bonyana iSewula Afrika kukwamgade uhlonywe ngezinti. Wakhe wabonaphi batjho abanawo umthetho wokulusa izimayini ezingasebenziko. URhulumende weSewula Afrika uyabona izimayini ezingasebenziko zenziwani kodwana akahlongozi umthetho wokubusa izimayini ezngasasebenzi.

Uyajika uMmamoloko Kubayi uthi abantu ababike la kukhona amaphandle angekho emthethweni ukuba la eSewula Afrika. Nakatjho njalo phela akusiwo umsebenzi wabantu ukubika kodwana msebenzi wobuhlakani. Ufaka amaSewula Afrika engozini nawuthi abike koke okwenzekako ngamaphandle,ngombana umhlobo wamapholisa esinawo ngemva kwaka -1994 uyathusa ungabulawa kungaziwa bonyana ubulewe ngubani bekangabotjhwa nomuntu loyo.

Nangu no-Ministara uRonald Lamola uthi ukhe wakhambela eGhana ayokuhlathulula ngendaba yamaphandle. Uyazibuza bonyana kubayini kufanele azihlathulule kwezinye iinarha. Yazi uRhulumende weSewula Afrika uzithwese umthwalo okude naye.

Kuzwakala bonyana iKhomitjhini engaphasi kwe-AU itlolele umBuso weSewula Afrika ngokutlhoriswa kwamaphandle eSewula Afrika. Uyazibuza bonyana iKhomitjhini leyo kuba yini ingayi eZimbabwe iyokubona bonyana abantu beZimbabwe baphathwe njani enarheni leya.

Angisakhulumi ke ngoMjaphethe kaNgqongqotjhe wezamaPholisa, loyo ayikho into etja ezanayo ebonakala ilusizo. Ukuba nguSolwazi nobuNgqongqotjhe akukhambelani nakancani. Singakhuluma sikhulume ayikho into ezokulunga ngayo eSewula Afrika nange abantu abavowudako bangatjhugululi umkhumbulwabo nakusikhathi sokuvowuda. Ngibone bangidondisa khulu msi nangibaqalako aboMinistaraba; uMmamoloko Kubayi, Roanld Lamola kanye noMjaphethe wamapholisa uSolwazi Cachalia.

////////////////////////////////////////////////////////

Mkhozi Namba Skhambe

////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////


Spread the love

Leave a Comment